Ilmselt leidub igas suguvõsas või peres hästi hoitud saladusi või siis lihtsalt rääkimata lugusid. Ja alati leidub keegi, keda need rõhuvad. Killukeste kokku korjamine võib aidata mõista oma lähedasi, aga eeskätt saada selgust iseendas, mispärast me mingit taaka eluaeg enesega kaasas kanname ning kuidas sellest vabaneda.
Lugemiselamus missugune!

Kristi Küppari debüütromaan „Viimane lusikas“ (algse pealkirjaga „Nadinunnadi-nadinaa“) pälvis 2025. aasta romaanivõistlusel Jaan Tõnissoni Postimehe fondi auhinna. 

Kes veel ei ole juhtunud lugema Mart Sanderi tõestisündinud muinaslugu "Jõulurahu", siis võiks seda teha. Raamat ilmus juba kümme aastat tagasi, aga on oma sügavuse ja südamlikkusega  ajatu.

Kui sulle meeldib lugeda luuletusi ja huvitud meie keelest omas arengus, siis siin on minu siiras soovitus. Vahva lugemiselamus on kindlustatud.

Valusalt eluline lugu. Ilmselgelt poeb paljudele lugejatele sügavale hinge ning paneb kaasa tundma. Raamatut sulgedes ei pääse veel niipea sellest loost välja.

Vahelduseks ilukirjandusele soovitaks seekord hoopis muud lugemist. Uhiuus raamat sotsiaalmeediast paneb mõtlema ning annab ainet vaagimiseks, kui palju sotsiaalmeedia meid tegelikult mõjutab.

Selles raamatus on Anu Raua uued, 2025. aastal kirjutatud lood. Kaksteist juttu õnnest. Anu teab, kuidas saada õnnelikuks tavalises, sageli üsna rutiinselt kulgevas igapäevaelus. Ta jagab lahkesti oma teadmist ka meile. Kirjutab sellestki, kuidas olla siis, kui õnne elus justkui üldse ei olegi.

Priit Solovjev  „3 last, 2 rollerit ja üksainud BALI!“

Autor Priit juhatab meid rajale:

Veel 2025. aasta alguses ei oleks ma arvanud, et minu esimene raamat saab alguse nii ootamatust kohast.

Kairi Look "Tantsi tolm põrandast"

Loomingu Raamatukogu 2025. aasta  intrigeeriv avaraamat.

Eva Koff "Õhuskõndija"

Eva Koffi "Õhuskõndija" on üks väga hea ja nauditav lugemine. Romaani tegevus toimub 19. sajandi lõpust 20. alguseni peamiselt Tartus ning toob lugeja ette kahe naise kujunemisloo.