KOKKUVÕTVALT MEIE RAAMATUKOGUST:
• Kehtna Rahva Raamatukogu Selts asutati 1914. aastal Kehtna vallas Tuulama talus.
• Seltsi esimeheks oli August Kivimaa, kes laenutas ka raamatuid. Mõningatel andmetel oli asutajate seas ka Jaan Rummo.
• Raamatukogu kroonika sisaldab ka Rahukogu resolutsiooni koopiat, mis tõendab, et Kehtna Rahva Raamatukogu Selts registreeriti 5. juunil 1920. aastal
• 1915. aastal viidi raamatukogu üle Kalbu külas asuvasse koolimajja.
• 1922. aastal laiendati Kehtna kool kuueklassiliseks. Kuna kõik klassid vanasse koolimajja ära ei mahtunud, viidi kolm nooremat klassi üle Kehtna Tuletõrje seltsimajja. Seal asus ka raamatukogu, mida juhatas tollal Eduard Vilibert.
• 1919. aastal osakond Ohekatku koolimajas. Samal aastal asutati seltsi eestseisuse otsusel Kalbu koolimajja omakorda kooli osakond.• Raamatukogul olid osakonnad Keava, Vastja ja Ohekatku külade koolimajades. Hiljem muutusid Keava ja Ohekatku iseseisvateks avalikeks raamatukogudeks.
• 1922-st aastast asuti Kehtna Tuletõrje Seltsimaja ruumidesse, mis muul ajal oli kooliklass ning pidude puhul einelaud.
• 1925.–1931. aastani pidas raamatukogu juhataja ametit Ella Rummo
• 1931. aastal määrati juhatajaks August Kivimaa
• Teada on, et 1937. aastal oli asetäitjaks Heino Sepandi ja 1939. aastal juhataja abiks Neeme Raud.
• 1938. aastal kolis raamatukogu vallamajja, kus oli üks tuba, mida kasutati ka valla koosolekuteks.
• Kehtna külaraamatukogu taasalustas oma tegevust 1. novembril 1944 Kehtna rahvamajas. Raamatukogu juhatajateks olid T. Ostrov ja E. Oidsalu.
• 1948. aastal tuli juhatajaks Marie Aasma.
• 1953. aastal, kui raamatukogul avanes võimalus kolida Kehtna-Lelle maantee ääres olevasse Kehtna külanõukogu hoonesse, kus anti raamatukogu käsutusse täiesti omaette ruum. Seal asus raamatukogu aastani 1959.
• Juba 1959. aastal lahkus Valve Kuldmaa, varsti ka tema ajutine asetäitja. Pikemaks ajaks jäi tööle Marta Vallau. Olemas oli rändraamatukogu.
• 1961. aastal võttis raamatukogu üle Tea Ravoa.
• 1962. aastal tuli raamatukogule taas uus juhataja Silvi Mänd.
• 1964. aastal tuli raamatukokku taas uus juhataja – Hille Lehiste, kes jäi sellesse ametisse kolmeks aastaks. Kohe ei leitud uut juhatajat ja 1967. aastal raamatukogu suleti pea pooleks aastaks.
• 1967. aasta lõpul tuli raamatukogu juhatajaks tööle Evi Mahoni
• E. Mahoni töötas raamatukogus pea kolm aastat. Üheks tema suuremaks saavutuseks oli 1968. aastal nõuetekohaselt korraldatud lastefond, kus raamatud olid riiulitele asetatud klasside kaupa ning omakorda eraldatud teemade järgi. Samuti hakkas ta koostama Kehtna raamatukogu kroonikat, mida hiljem jätkas J. Jukk.
• 70-ndate aastate alguses kerkis probleemiks raamatukogule juhataja leidmine. Ei olnud kedagi püsivat sellele kohale. 1970. aastal oli juhatajaks Elve Lindermann (nimemuutus 1971. aastal - Elve Kütt). Seoses tema laspepuhkusele minekuga tuli 1972. aastal raamatukogule uus juhataja Jutta Jukk.
• 1974. aastal sai raamatukogu endale uued ruumid, kuna Kehtna külanõukogu kolis Keava asundusse.
• 1976. aastal asus tollane raamatukogu juhataja J. Jukk õppima Tallinna Ed. Vilde nimelisse Pedagoogilisse Instituuti raamatukogunduse ja bibliograafia erialale. Tema oli esimene Kehtna külaraamatukogu ajaloos, kes omandas raamatukoguhoidja kutse. Varasemad juhatajad olid oma teadmised saanud erinevatel lühikursustel.
• 1992. aastal lõpetas raamatukogu staažikaim töötaja Elle Roomets lepingu Kehtna KPK-ga ning sõlmis lepingu Kehtna Vallavalitsusega.
• 1993. aastal sõlmiti leping Rapla Keskraamatukoguga riigi poolt eraldatavate komplekteerimisrahade osas (10 000 kr) ilukirjanduse ostmiseks.
• 1994. aastal Kehtna KPK uue direktori tööleasumisega hakkas kool taotlema vallalt lisaraha raamatute soetamiseks. Sõlmiti ka kooli ja vallavalitsue vaheline leping, mille kohaselt hakkas vald koolile maksma renti ning tasuma poole raamatukogu kütte ja elektri kuludest.
• Esimene arvuti soetati juba 1996. aasta alguses 1995. aasta palgafondi kokkuhoiu arvelt.
• 2003. aastal. Avatud Interneti Punkt (AIP) loodi Avatud Eesti Fondi toel, kes oli peamine finantseerija. Projekti käigus soetati raamatukogule 3 arvutit, skänner, laserprinter ning ehitati üles oma raamatukogu server.
• 1996. aastal tuli Eestisse raamatukogutarkvara Kirjasto 3000. Paari aasta pärast soetati Kirjasto ka Kehtna raamatukogusse.
• Pika kaalumise ja uurimuse tulemusel otsustati Kirjasto asemele osta raamatukogutarkvara RIKS, kuna see võimaldas paremat kohapealset ülevaadet mõlema raamatukogu fondist.
• Aastal 2005 läks seni Kehtna Rahvaraamatukogu juhtinud Õie Paaslepp juhatajaks Rapla Keskraamatukokku ning juhatajaks sai Katrin Saveli (Grichin). Seoses tema lapsehoolduspuhkusele jäämisega, otsiti raamatukogule juhi kohusetäitjat, kelleks sai 2007. aastal Maie Kalmiste. Katrin Grichin töösuhte lõppemisel jäi Kehtna raamatukogu juhatama Maie Kalmiste.
• 2015. aasta kevadel kolis Kehtna Rahvaraamatukogu uutesse, kohandatud ruumidesse Kehtna Põhikooli hoone 1. korrusele.
• Maie Kalmiste läks 2019. aasta sügisel pensionile ning Kehtna Rahvaraamatukogu uueks juhiks sai Silvi Lukjanov.
• Aastast 2019 on Keava raamatukogu Kehtna raamatukogu välisteeninduspunkt.
• Alates 1. jaanuarist 2020 ühendati Kehtna valla raamatukogud ühtse juhtimise alla, kandes nimetust Kehtna Raamatukogu. Eidapere, Ingliste, Järvakandi, Lelle ja Valtu raamatukogudest said Kehtna Raamatukogu harukogud.
KEHTNA RAAMATUKOGU JUHID/TÖÖTAJAD AASTATE LÕIKES:
Seltsi esimees August Kivimaa
Juhatajad/mingi aeg nimemuutus direktorid
Jaan Rummo
Eduard Vilibert
Ella Rummo
August Kivimaa
asetäitjad Heino Sepandi ; juhataja abi Neeme Raud
T. Ostrov ja E. Oidsalu
Marie Aasma
Valve Kuldmaa
Marta Vallau
Tea Ravoa
Silvi Mänd
Hille Lehiste
Evi Mahoni
Elve Lindermann (nimemuutus 1971. aastal - Elve Kütt)
Jutta Jukk
Elle Roomets
Õie Paaslepp
Katrin Saveli (nimemuutus 2007. aastal – Grichin)
Maie Kalmiste
Silvi Lukjanov (2019-2022)
Eve Rõuk