Keava Raamatukogu sai 95 aastat tagasi alguse 15 raamatuga, algusaastatel saadi neid juurde üsna juhuslikult – viiest 160 raamatuni aastas, kuid tänaseks on Keava raamatukogu lugejatel võimalus valida lugemist üle 6000 raamatu hulgast. Ka kolimisi tuli ette mitmeid, kuid tundub, et sellegagi on saadud ühele poole, igatahes viimased 21 aastat tegutseb raamatukogu Keava koolimajas.
Kehtna Raamatukogu Keava Linnaaluste küla osakond asutati 1. jaanuaril 1926. aastal Keava vanas koolimajas Linnaaluste külas. Tänavu täitus Keava Raamatukogul 95. tegutsemisaasta. Selle pika perioodi jooksul on raamatukogu asunud paljudes kohtades.
Vana koolimaja lammutamise järel asus raamatukogu Johannes Oruste kodus (praegune Tarsi talu), kes oli ka ise raamatute laenutaja.
Keava avalik raamatukogu asutati 1931. aastal Keava koolimajas. Raamatukogu nimekirjas oli 15 raamatut, neid saadi juurde väga juhuslikult – viiest raamatust aastas kuni 160 raamatuni. Peamiselt saadi kingituseks haridusministeeriumilt, Harju maavalitsuselt, Keava Algkoolilt ja üksikisikutelt. Laenutamisega tegeles õpetaja Leida Krista ja rahaliselt toetas raamatukogu tegevust Kehtna Vallavalitsus. Nii tegutseti koolimajas 14 aastat, kuni 1945. aastani. Lugejate ja laenutuste kohta andmed puuduvad.
Mitmed kolimised ja töötajate voolavus
1946. aastal asus raamatukogu külaelanik Theodor Ostrovi majas, kes oli ise ka raamatute laenutaja. Raamatuid oli 893 ja lugejaid 106.
Kui Theodor Ostrov paari aasta pärast raamatukogu tööst isetegevuse kasuks loobus, koliti raamatukogu endise apteegi ruumidesse aadressil Põrsaku tee 2. Üsna väikesesse ruumi, põrandapinnaga kõigest 19,56 m2 . Seal sai raamatukogu tegutseda kolm aastat, lugejaid oli 166, laenutusi 3238 ja raamatuid 1627. Numbrid näitavad fondi peaaegu kahekordset ringlust ja see on tunnustus raamatukogu töötaja Meeli Vare (Männiste) oskuslikule tööle. Raamatukogus organiseeriti raamatunäitusi, ettelugemisi-vestlusi ja kirjandusõhtuid.
Kui Meeli Vare 1950. aasta septembrist töölt lahkus, tuli raamatukokku tööle Linda Kalmann. Raamatukogu tegevus jätkus sama aktiivselt. Suurenesid nii lugejate, raamatute kui ka laenutuste numbrid. Jätkus ka aktiivne ühistegevus, korraldati raamatunäitusi, ettelugemisivestlusi ja kirjandusõhtuid.
Taas tuli raamatukogul kolida - endise apteegi ruumidest koliti 1951. aastal jällegi eramajja, täpsemalt Linda Kalmanni majja (Keava tee 1, Keava esimene maja), kuid tegevuse aktiivsust see ei takistanud. Hoopis vastupidi, numbrid vaid suurenesid. Lugejate arv tõusis lausa 11 võrra, 177-ni, kes olid laenutuste järgi tublid laenajad, ja raamatuid oli kogus juba üle 2200.
Linda Kalmann jätkas kodustes tingimustes raamatunäituste, ettelugemiste-vestluste ja kirjandusõhtute korraldamist. Veelgi enam, ta organiseeris ka lugejate ringi. Nii pole imestada, et aastaga tõusis lugejate arv 198 lugejani, kes olid jätkuvalt aktiivsed laenajad, ja raamatuidki, mida lugeda, oli üle 2600.
Linda Kalmanni juhendamisel tegutses raamatukogu kuni 1954. aastani, detsembris lahkub ta ajutiselt töölt, teda asub asendama Georg Anilaid ja 1955. aasta veebruarist Helvi Sullo. Linda Kalmann naaseb tööle 1959. aastal ning jätkab hoogsalt raamatute laenutamist ja kultuuritöö organiseerimist käsikäes Keava Algkooli õpetajatega. Tööd alustavad nii laulu-, tantsu- kui ka näitering.
Aktiivne külaelu raamatukogu töötaja Linda Kalmanni eestvedamisel kestab 22 aastat kuni tema töölt lahkumiseni 1972. aastal. Kalmanni asemele tuleb tööle Anne Ojasalu ja kasvamist jätkab lugejate arv, jõudes 348- ni. Raamatukogu oli kujunenud küla tõeliseks kultuurielu keskuseks. Kui Anne Ojasalu viis aastat hiljem, 1977. aastal töölt lahkus, sai raamatukogu juhatajaks Karin-Juta Aarma, kes jätkas oma eelkäija tööstiili.
1978. aasta kevadel koliti raamatukogu uuesti endise apteegi majja aadressil Põrsaku tee 2, mis asub Kalmanni majast üle tee. Raamatukogusse asus tööle Helvi Raudsepp, paar aastat hiljem Elle-Mai Obermann.
Raamatuid annetas väliseestlane
1989. aastal asus Keava raamatukogusse tööle oma põhitöö kõrvalt Jutta Jukk.
Kuna raamatukogu polnud täiskoormusega töös, langesid nii lugejate kui ka laenutuste arvud. Raamatufond oli siiski korralik – 1992. aasta seisuga 8268 eksemplari, neist aastaga lisandus uusi 219. Nendest 90 eksemplari annetas raamatukogule Toronto Eesti Selts, kus eestvedajaks endine keavalane Helmuth Kalmann. Kehtna vald tellis aastaks kolm ajalehte ja kaks ajakirja. Raamatukogu juhataja kuupalk oli 540 krooni + 81 krooni staažitasu.
Kui Juta Jukk 1994. aastast raamatukogu juhataja tööd täiskoormusega jätkab, on kogu avatud viiel päeval nädalas 9-st 17-ni. Jaanipäeval toimus küla suurim üldrahvalik üritus – Keava I kokkutulek, millel osales 250-300 inimest.
2000. aasta oktoobris ootab raamatukogu ees kolimine endisesse Keava Algkooli majja. Enne kolimist remonditi ruume 13 000 krooni eest ja kohandati need raamatukogule. Toimus suur soolaleivapidu, kus osales 40-50 külalist – esindajad vallast, maakonna raamatukogust, endised Keava raamatukogu töötajad ning kõik valla raamatukogude juhatajad. Taas hakkab raamatukogust arenema küla kultuurielu keskus, majas tegutsevad eakate selts, laulukoor ja sõnakunstiring.
2001. aasta novembrist avati raamatukogu lisaks viiele päevale nädalas ka iga kuu esimesel pühapäeval. Seda selleks, et teenindada lugejaid, kes käivad kaugemal tööl. Sellist töökorraldust rakendati paar aastat.
2004. aastal toimus Keava rahva III kokkutulek – aasta tähtsündmus, millel osales üle 200 keavalase. Kaugeim külaline oli endine keavalane Helmuth Kalmann Portlandist, kes on aastate jooksul annetanud Keava Raamatukogule põhiosa väliseesti kirjandusest.
Raamatukogu sai uue arvuti, mis võimaldas alustada raamatufondi sisestamist elektronkataloogi. Aasta hiljem saadi juurde veel teinegi arvuti, kus külastajatel oli võimalik kasutada internetti. Raamatuid hakati laenutama elektrooniliselt.
Raamatukogumaja on taas Keava kultuurikeskus, kus lisaks raamatukoguüritustele toimuvad enamik eakate seltsi Videvik üritustest, samuti mitmed laste ja noorte ettevõtmised. Ruume üüritakse välja ka muudeks vajadusteks.
Pärast Juta Jukki pensionile siirdumist 2008. aastal saab uueks raamatukogu juhatajaks Marika Tali. Jätkub aktiivne tegevus, tehakse koostööd Kehtna Klubiga, kes kasutab ruume huvitegevuseks. Kord nädalas käib koos line-tantsu ring ja laste näitering.
Raamatukogu teeb koostööd MTÜ-ga Keava Haridus- ja Kultuuriselts, kellega koos korraldatakse suve suursündmus – Keava V Kodukandipäev ja kooli kokkutulek. Üritus oli rahvarohke ja hästi õnnestunud.
Raplamaa mälestustulede tee raames süüdati küünlad Keava raudteejaamas. Seda traditsiooni on jätkatud vahelduva eduga tänaseni.
2015. aastal hakatakse Keava Raamatukogus näitama kino.
2018. aasta augustis tulen tööle mina, Evelin Saare. Raamatukoguhoidja tööülesannetele lisaks hoolitsen ka maja eest. Jätkame kino näitamist. Majas saab jätkuvalt kokku Keava eakate klubi Videvik. Toimuvad erinevad üritused ja sündmused koostöös MTÜ-ga Keava Haridus- ja Kultuuriselts. Kaks korda aastas on jumalateenistus, kuhu on jutlust pidama tulnud Rapla kirikuõpetaja Mihkel Kukk.
Kaks korda aastas, 24. veebruari ja 20. augusti varahommikul koguneb Keava rahvas raamatukogu ette, et ühiselt lipp heisata.
Koostöös MTÜ-ga valmis Keava Raamatukogule uus koda ja kaldtee. Ühiste talgutega on mitmel korral korrastatud raamatukogu kuuri, lõhutud ja laotud puid.
Keava Raamatukogu on aktiivse külaelu keskus!
Kuigi 1. jaanuarist 2019 pole juriidiliselt olemas Keava Raamatukogu, oleme Kehtna Raamatukogu Keava Välisteeninduspunkt, mis avatud vaid neljapäeviti 10-st 18-ni, kasutame omavahelises vestluses ikka nimetust Keava Raamatukogu.
Keava vana koolimaja, praegune raamatukogu, on suure tähendusega maja kohalike inimeste seas. See on oluline koht, kuhu kogukond on harjunud ja tahab kokku tulla. Kutsun inimesi ikka üles, et nad külastaksid neljapäeviti raamatukogu. Teen kõik selleks, et külastaja tunneks end majas oodatuna, sest iga lugeja on kulla hinnaga ja iga laenutus ülioluline!
Evelin Saare, raamatukoguhoidja
Raamatukoguhoidjad läbi aja:
1931 - õpetaja Leida Krista
1946 - Theodor Ostrov
1948 - 1950 Meeli Vare (Männiste)
1950 - 1954 Linda Kalmann (Kärner)
1954 - 1955 Georg Anilaid (asendas Linda Kalmanni)
1955 - 1959 Helvi Sullo (asendas Linda Kalmanni)
1959 - 1972 Linda Kalmann (Kärner)
1973 - 1977 Anne Ojasalu
1977 - 1981 Karin-Juta Aarma
1982 - 1984 Helvi Raudsepp (endine Sullo)
1984 - 1989 Elle-Mai Obermann
1989 - 2008 Jutta Jukk
2008 - 2018 Marika Tali
2018 - Evelin Saare