Ilmselt leidub igas suguvõsas või peres hästi hoitud saladusi või siis lihtsalt rääkimata lugusid. Ja alati leidub keegi, keda need rõhuvad. Killukeste kokku korjamine võib aidata mõista oma lähedasi, aga eeskätt saada selgust iseendas, mispärast me mingit taaka eluaeg enesega kaasas kanname ning kuidas sellest vabaneda.
Lugemiselamus missugune!
Kristi Küppari debüütromaan „Viimane lusikas“ (algse pealkirjaga „Nadinunnadi-nadinaa“) pälvis 2025. aasta romaanivõistlusel Jaan Tõnissoni Postimehe fondi auhinna.
Raamatu sisututvustus Rahva Raamatu kodulehel:
Ühel hetkel otsustab elurõõmus ja kaootiline Katariina võtta ette retke oma minevikku. Selleks ostab ta supermarketist seitse lusikat ning otsib üksteise järel üles kõik paigad, kus ta kunagi elanud on, et nende praeguste asukatega lusikavahetust teha. Ta ei oska aga aimatagi, kui sügavale maetud saladusteni see teekond teda lõpuks viib…
Kristi Küppari auhinnatud debüütromaan räägib rasketest asjadest imeliselt sähviva, samas mõistva kergusega, ning mahlakas huumor ei jäta tema tegelast maha ka kõige muserdavamates olukordades.
Raamatut soovitab Tiina
