Mäletate veel eelmisi osi „Me olime valetajad“ ja „Valetajate perekond“? Ühel saarel toimus palju traagilist ja tegelasteks olid teismelised. Haarav perelugu jätkub naabersaarel uute tegelastega ja kõik otsad sõlmuvad kokku. Saame osa tõeliselt põnevast elust, ehkki ennast ei oska sellesse olukorda kuidagi paigutada… Aga teismelised ongi sitkemad, kui arvata suudame. Lugeja empaatia- ja kujutlusvõime saab tõsiselt proovile pandud. Loo lõpp ei olnud ootuspärane, aga hea, et niigi läks :-)
Sama suvi, uued valetajad. Kutse saabub nagu välk selgest taevast. Kutsest leiab Matilda endale isa, keda ta pole elu sees kohanud. Kingsley Cello on visionäär, eraklik kunstnik. Ja kui ta kutsub Matildat suveks oma mereäärsesse koju Hidden Beachi, loodab too sealt leida osakese iseendast, mida ta pole kunagi läbini mõistnud. Selle asemel leiab ta Meeri, oma avali südamega kadunud venna; endise lapstähe Brocki, kes maadleb deemonitega; ning morni metsiku Tatumi, kes tahab lihtsalt, et Matilda nende murenevast pelgupaigast minema läheks. Kuna Kingsleyt pole kusagil näha, peab Matilda kaevuma Hidden Beachi käänulisse südamesse, et leida vastuseid, mida ta nii meeletult ihkab. Aga saladused on paksemad kui veri ning veri voolab nagu merevesi. Ja kõik siinviibijad valetavad.
Raamatut soovitab Järvakandi raamatukoguhoidja Aita