1994. aastal kinkis Lelles elanud õpetaja Aili Viitar mulle oma raamatu „Kummelimuru”. Ta soovis, et tema romaan toimiks justkui biblioteraapiana, pakkudes mõtisklusainet. Samal aastal omistati Ailile A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia.

Nüüd siis aastal 2024 mõtisklemiseks ja vastamiseks

VIKTORIIN EMAKEELEPÄEVAKS.

1. küsimus

Emakeele ausammas on püstitatud ajakirjanik Rein Siku eestvedamisel. Monument avati 21. mail 1994. Avasõnad ütles Mikk Mikiver.

Kus asub eesti keelele pühendatud ausammas kirjaga „Sõna seob”?

2. küsimus

„Minge üles mägedele,

tuule õrna õhule!

Vaatke alla oru põhja

üle lille – hiilguse!”

Need sõnad kirjutas Mihkel Veske. Kes aga on rahvale armsaks saanud laulu viisi autor? Ta oli rahvusliku liikumise tegelane, üldlaulupeo üldjuht.

3. küsimus

„Eit mind kätkis kiigutades,

viburitva viibutades

suigutas mind laulusuuga,

kena looga magamaie”.

Katkend teosest „Laulu loomine”. Kes on autor? Ta oli rahvusliku kirjanduse suurkuju, keele hea tundja ning eesti kirjakeele arendaja. (Eluaastad 1803 – 1882)

4. küsimus

„Meie juured ei ole lapsepõlves

kodumullas ja maakamaras, murukoplis,

kus aabitsalapsed mängivad.

Meie juured on igas paigas,

kust me kunagi mööda käinud.”

Katkend luuletusest „Meie juured ei ole lapsepõlves.”

Kes on autor ja millises riigis lõppes selle andeka kirjaniku elutee?

5. küsimus

„Maimukene, marjukene,

kes sa muud ei mõistnud kuulda?

Puude kohin, tuule vuhin,

lepalinnu lahked laulud

olid taevataadi hääled,

kutsumised, ütlemised:

laps, ma näen Sind igas paigas.”

Carl Robert Jakobsoni luuletus „Ema ja laps.” Ta oli ühiskonna tegelane, põllumajanduse arendaja, haridustegelane ja kirjanik.

Milline oli tema pseudonüüm?

6. küsimus

„Kuid mis on nooruse aeg?

Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, ei vaimu närides närtsida:

see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda

ja armsa kaela ümber hakata.”

Luuletaja sündis Võnnu kihelkonnas. Suri Stockholmis. Oli Noor – Eesti liikumise juht, kirjandusteadlane.

Kes?

7. küsimus

Katkend eestlaste lemmikteosest.”Paar päeva hiljem, hommikul üles ärgates, leidsid mitmed poisid, et neile üle-öö vurrud ja habemed olid kasvanud. Asja uuriti ja tuli avalikuks et...”

Kes oli öösel munalakiga teiste lõuad ja ninaalused ära värvinud?

8. küsimus

„Päevi saab vana inimene igal pool näha.”

„Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.”

„Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole.”

Kelle loomingust on need tsitaadid?

9. küsimus

Leidsin köidetud ajakirjaraamatust lehitsedes teksti: „Kodu, kus me lapsena kasvanud ja kosunud „Isa julgel juhatusel, ema hellal hoolitsusel.”

Artikkel on „Emadele emadepäevaks” 1930. aasta maikuu numbris.

Mis oli kodumajanduse ja kodukultuuri ajakirja nimi?

Ilmus aastatel 1927 – 1940.

10. küsimus

„Kui on meri hülgehall

ja sind ründamas suur hall.

Nõnda hea on mõelda siis,

et seal kuskil rannaliiv...”

Laul „Majakene mere ääres” on tuntud komöödiafilmist „Siin me oleme”.

Helilooja Ülo Vinter. Kes on kirjutanud laulude sõnad? Ka tema oli muusikalise haridusega ja seotud Raplamaaga.

11. küsimus

„Kimbukese sinilolli kinkisin ma Sulle,

tänulikult selle eest suud sa andsid mulle.

Ta oli oma luuletuste suurepärane esitaja. Mees, keda nimetati Eesti esisürrealistiks.

Kes?

12. küsimus

„See salm on mu südamevaevast

kas oskame hoida kõik ühte

kas oskame hoida ühte

kui heitunud mesilaspere

kas oskame hoida ühte

ja minna nii läbi mere”

Kelle luuleread? Tänaseks 82-aastane Raplamaa juurtega luuletaja.

13. küsimus

„Mu kodu on kodumaa värvi -

valgete kaskede,

meelespea – lillede,

punase pihlaka värvi.

Mu kodu on kodumaa värvi -

kõigi ta paljude,

paljude laste

Rõõmsate silmade värvi.”

Autorit nimetatakse lastekirjanduse grand old ladyks. Kes on see 92–aastane toimekas naine, kes elurõõmu pole kaotanud?

14. küsimus

„Rõõmu võib tunda vihmast ja päikesest, suurest ilmast ja kodust väikesest, elu ja meluga silmitsi seistes üksinda – mõtteid endasse peites. Igaüks rõõmus on omamoodi, just nõnda, kuis hing tema sisse loodi.”

Kelle õiged sõnad?

Ta ise kirjutab enda kohta: „Minu tee algas, kulgeb ja kõik lõpeb Eestis, idapoolses Virumaa nurgas – ning ajuti täidab mind lapselik rõõm selle üle, et see just nii on.”

15. küsimus

„Ära ütle et elu on inetu halb

oma koormat et kanda ei jõua

ole uhke ja sirge sa saatuse all

ära iialgi kergemat nõua”

Doris Kareva pole siin kasutanud kirjavahemärke. Ta sai 2007.a. stipendiumi „Ela ja sära”, omab Valgetähe IV klassi teenetemärki.

Millise kirjandusrühmituse liige ja asutaja ta on? Avaõhtul 3.03.1988 luges tema ette manifesti.

16. küsimus

Millisest teosest ja kes on autor?

„Maailm muutub, midagi vajub unustusse, miski kerkib pinnale. Ussisõnade aeg on läbi saanud, kord unustatakse ka see uus maailm oma jumalate ning raudmeestega ja leiutatakse midagi muud.”

17. küsimus

„Maarahva lugu elab veel meie sees vähemasti seni, kuni meie hulgas on inimesi, kes... räägivad maakeelt. Maakeel ja maatarkus, need on nagu mesilased.”

See on tekst Martin Vabati kirjutatust. Kus on Martini juured”

18. küsimus

Kes kirjutab oma luuleloomest nõnda: „Nende ülestähenduste tegevuspaigaks võib olla linnaliinibuss või rong, mõni Tartu või Nicaragua tänavakohvik, Selveri ostujärjekord, raba või seenemets.#

Ta on keskeas eesti turundusspetsialist ja luuletaja. Populaarseks on saanud tema raamat „Lihtsate asjade tähtsus”.

19. küsimus

Rahvaluule lühivormideks on nimetatud mõistatusi, vanasõnu, kõnekäände. Neis on keeleline leidlikkus.

„Missugune hammas paneb naerma?”(Naljahammas)

„Missugune kana on kõige kallim? (Kodukana)

Missugune nädal on 24 tundi pikk? Vasta, kui tead!

Keda aga iseloomustab vanasõna: „Paha siga, mitu viga, kärss kärnas ja maa külmetand”?

20. küsimus

Anekdoodid ja naljad on meelelahutuseks erineva maitsega huumorisõpradele, nii suurtele kui väikestele. Huumorimuuseumis loetutest oli üks selline: „Mille poolest erineb parukas palmipuust? Palmipuu all on palju ahve, aga paruka all on ainult üks.”

Võtkem sedagi huumorina!

Kus asub Eesti Huumorimuuseum?

Lisaküsimus

Ringmängulaulud on üks osa rahvakultuurist. Need eestikeelsed ringmängud olid moes, neid mängiti koolis vahetundidel, mängiti külapidudel, sündmustel.

„Üks peremees võttis naise”

„Süda tuksub”

„Üks ühte”

„Kosjad tulid saarest”

„Me lähme rukist lõikama”

Kui Sina oled ka neid ringmänge mänginud, siis vasta „Jah!” ja saad punkti!

 

„Jaa, jaa, jaa, tule näita, mida oled Sina teada saanud!”

Ja vastanud! Tubli oled!

Küsimused koostas Helgi

Vastused palun saada See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

 

24. veebruaril 1918 oli Tallinnas Jaani kirikus jumalateenistus. Kirik rahvast täis. Altarilt kõlas palve: „Suur ja vägev Jumal, anna meie oma Eesti riigi rahva juhtidele tarka meelt ja mõistust, et nad Eesti lippu võiksid igavesti kõrgel kanda!”

 

VIKTORIIN

 

Küsimused on Eestimaa elust – olust, rahvakultuurist, kultuurist.

1. küsimus

Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli- ja tänulaulupidu – Eesti I üldlaulupidu toimus 18. - 20. juunil 1869 Tartus. Korraldajaks oli 1865. aastal asutatud meestelauluselts Vanemuine. Kes oli mõtte algatajaks ja tegelikuks elluviijaks?

2. küsimus

Anna Raudkats sündis 1886. aastal. Ta oli esimene rahvatantsude kirjapanija ning autoritantsule alusepanija. Milline tema loodud tants on saanud Eesti tantsupidude kroonitantsuks aastakümneteks?

3. küsimus

1953. aastal ilmus raamat „Eesti rahvatantsud”, milles kirjeldati 145 eesti rahva- ja uudisloomingulist tantsu. Kes koostas selle rahvatantsupiibliks kutsutud raamatu?

4. küsimus

XXIII üldlaulupidu toimus Tallinnas 3. ja 4. juulil 1999. Kes pidas peo avakõne? Ta rõhutas: „Laulupidu on südame asi. Nagu eesti keel ja meel, nagu armastus.” Pidustusest kokkuvõtet tehes arvas Eri Klas: „Rahvas tõestas, et laulupidu kestab meie ajal ja pärast meidki,”

5. küsimus

Millisest ravimataimest on jutt?

Ta on looduse tõelise visaduse võrdkuju. Teda kas armastatakse või vihatakse. Paljud ootavad, millal „tuhat väikest päikest” kevadel särama löövad. Mahl, õisikud, lehed, juured – kõik on ravimtaimena väärtuslikud.

6. küsimus

Meie rahvas on paljude rahvakultuuri tähtpäevadega sidunud kindlaid uskumusi ja kombeid. Millist päeva tuntakse rahva hulgas ka lihaheitepäeva, liugupäeva ja pudrupäeva nime all?

7. küsimus

Tööd alustas Eesti Televisioon1955. aastal. 1966. aasta 30. mail algas suur sari „Täna 25 aastat tagasi”, mis kestis 30. septembrini 1970. Kes oli saatejuht?

8. küsimus

12. oktoobrist 1968 kuni 7. juulini 1973 oli Eesti Televisiooni eetris ülipopulaarne lauluvõistluse saade. Lauludest said hitid. Lemmiklauljaks said Jaak Joala, Marju Kuut, Ivo Linna, Heidy Tamme, Uno Loop, Helgi Sallo jt. Mis nime kandis see saatesari?

9. küsimus

Maire Aunaste on ajakirjanik. Pärast ülikooli lõpetamist oli tema töö põhiliselt Eesti Televisioonis: AK reporterina, saatejuhina. Milline meelelahutussari sai tema firmamärgiks? Avasaade toimus aastal 1993.

10. küsimus

1987. aastal sai ETV saatest „Panda” alguse fosforiidisõda. Kes oli „Panda” saatejuht?

11. küsimus

„Mõtleme veel” oli ETV-s aastatel 1987 – 1989 poliitiline vestlussaade. Saatejuhid olid Hagi Šein, Rein Järlik, Feliks Undusk. See oli otsesaade. Millise ettepaneku tegi 13. aprillil Edgar Savisaar selles saates „Mõtleme veel”?

12. küsimus

Rahvas armastas neid. Nad olid sõbrad, muusikud: Harts, Heiks, Iff, Tiit, Põlts ja Kabla. 2023. aastal ilmus Madis Jürgeni koostatud raamat „Viimane mäng”. Kellest on see pildirikas ja huvitav teos?

13. küsimus

Eesti kroon oli käibel 20. juunist 1992 kuni 31. detsembrini 2010. Rahvas armastas oma paberraha. Kelle portree oli 10- kroonisel esiküljel ja mis tagaküljel?

14. küsimus

Meie rahvas armastab laulda, meil on lemmiklaulud ja lemmikheliloojad. Heldur Karmo on kirjutanud teksti:

„Me teame, mis on hellus,

mis on hool,

meid saatnud armastus

on igal pool...”

Kes on laulu „Me pole enam väikesed” viisi autor?

15. küsimus

Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal. Aastate vältel on tunnustatud väga paljusid. Gerd Kanter on aasta sportlase Kristjani kujukese saanud 2007., 2008., 2011. aastal. Kes on aga aastate jooksul koguni üheksa korda saanud tiitli „Aasta sportlane”?

16. küsimus

Ta on Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, Heimtali koduloomuuseumi arendaja. Mark Soosaar tegi temast dokumentaalfilmi „Anu Raud – elumustrid”. 2023. aastal ilmus Anu Raualt raamat „Hea karjane”. Kus elab tuntud ja armastatud tekstiilikunstnik?

17. küsimus

2022. aastal ilmus temalt raamat „Eesti loodus”. Autor ütleb: „Eesti loodus” on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist päriselt, mõni vaid unistustes”. Kes on teose autor? (Ta on varasemalt kasutanud ka kirjanikunimesid Emil Tode ja Anton Nigov).

18. küsimus

Ta on sündinud 1943. aastal Haapsalus. On eesti luuletaja, tõlkija, nõustaja, psühhoterapeut. Tõlkinud on ta türgi, usbeki, kasahhi, turkmeeni, tatari, vene ja soome luulet. Tunnustuseks sai ta Eesti Kultuurkapitali Elutööpreemia 2023. Kes on see luuletaja?

19. küsimus

Millist nime kannab Rapla Kesklinna Kooli jõekäärdu püstitatud ja muusikale pühendatud skulptuur? Avati see mais 2020 Rapla noorte muusikakultuuri kiituseks, kooritraditsiooni järjepidevuseks.

20. küsimus

Mis nime kannab 2024. aasta suvel toimuv Raplamaa Laulu – ja tantsupidu?

Lisaküsimus

Kes on see Kaerepere elanik, kellele on omistatud kindralmajori auaste?

Head lahendamist!

Vastused saatke meilile: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Küsimuste koostaja

Helgi Sussi

 

https://forms.gle/Tp6EiT8s3ziXXWQD7

SEE VÄIKE MAA

Leelo Tungal

 

See väike maa siin põhjataeva all - 

kolmveerand aastat külm ja valkjashall -,

kus igihaljad on vaid okaspuud,

kus valgust täis on ainult suvekuud,

kus talvepäike tõustes loojub taas, 

kus kooliteel on tume jää kui klaas,

kus rahvalauludel on nukker meelelaad - 

see on su sünnimaa.

Just sina mõista saad

ta rõõme, muresid ja valusid,

ta linnatänavaid, ta väiketalusid,

ta põlde, metsi, jõgesid ja merd,

ta meelelaadi, talitsetud verd.

Siin on su isamaa, su emakeel - 

kui sina neid ei mõistaks,

kes siis veel?

Just sina ühes isa-emaga

saad targemaks ja paremaks 

koos temaga.

         SÕPRUSEST LASTE SUU LÄBI:
        (valik G. Dirckinck-Holmfeld`i raamatust "Lapsesuu")

* Kui sul sõpru ei ole, siis on sul sees selle pärast kurb, isegi kui sa väljastpoolt rõõmus oled.

* Kui sul sõpru ei ole, siis võiks ju ema käest küsida, ega ta ei tahaks last saada.

* Kui sul sõpru ei ole, siis võib-olla veab ja sa kolid ära.

* Sõber ei pea olema samast soost kui sa ise. See võib olla ka näiteks merisiga.

* Mul tuli parimast sõbrast allergia, nii et me pidime ta loomapoodi tagasi andma. Ja saime raha ka kohe tagasi.

* Koer võib küll sind lohutada. Pärast tuleb lihtsalt nägu ära kuivatada.

* Kui sa paljudega tülli ei lähe, siis võib vabalt paljudega sõber olla.

* Võib olla ka palju parimaid sõpru. Võib olla kuld, hõbe ja pronks.

* Kui sul on 500000 krooni, siis võid saada parima sõbra, keda üleüldse on saada. Ja siis on tal tõupaberid ka.

* Sõprus võib kesta terve nädalalõpu ja paar pärastlõunat.

* Erki kass ja naabri kass on head sõbrad. Aga igal laupäeval nad kaklevad. See ongi truudus.

* Kui sõpru ei ole, siis pead lõksu üles panema.

* Kui koolis käid, siis on sõpra vaja, sest seal on nii palju neid, kellega on vaja kakelda.

* Hea sõprus on siis, kui ainult 1 tükk torti on alles ja sa ise õudselt tahaksid seda, aga annad teisele.

* Sõpru ei saa osta. Sest pole ju kellelegi maksta.

2024. aasta on kultuuririkkuse aasta. Raamatukogugi tähistab kultuurilist mitmekesisust erinevate kirjanduslike sündmustega. Avalöögi tegi Tõnu Õnnepalu, kes mõtiskles elu ja kirjanduse üle, rääkis oma loometööst ning raamatute sünnilugudest. Kuulajad said neid huvitanud küsimustele pikad ja väga põhjalikud vastused. Oli südamlik ja soe kohtumine. Aitäh kõigile!

Tiivulised on asustanud maakera ammu enne inimest, seega võib öelda, et nad on saurused meie keskel. 2024.aasta on Kehtna vallas kuulutatud linnuaastaks. Kehtna valla vapilind on ronk - elujõu ja pikaealisuse sümbol. 

Palju huvitavat leiab lindude kohta raamatutest: ronk on paigalind, hakipaar veedab kogu elu koos ...

 

Küünlakuu algas raamatukogus küünalde näitusega

Tulge vaatama!