20. märtsil algab kevad. Esimene ülane, sinilill ja liblikas. Esimesed linnud jõuavad tagasi lõunamaalt. Suurveed. Kuidas tuleb kevad Kehtna valla rabas, metsas, põllul ja asulas?

Jäädvusta selle aasta kevade tärkamist ja saada pildid fotokonkursile „Kevade ilu“.

Konkurss kestab 20.03–31.05.2023. FB hääletamine toimub 01.–07.06 ja võitjad kuulutame välja kesäkuu kaheksandal päeval.

Zürii: Tanel Viks, Katrin Anto, Maire Pettai, Aare Hindremäe, Joonas Kreuz, Varri Väli, Seily Sõgel-Raid.

 

-Osaleda saab kuni kolme fotoga.
-Pildifail JPG/JPEG/PNG, võimalikult kõrge resolutsioon.
-Läkita fotofail(id) aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. hiljemalt K, 31.05. Pilvest jagamise puhul veendu, et oled andnud faili(de)le allalaadimise õiguse.
-Fotoga koos saada oma nimi, vanus, kontaktandmed (telefon, e-post) ja pildi tegemise asukoht (küla täpsusega) ning pildiallkiri.
-Fotod avaldame hääletuseks Kehtna valla FB lehel 01.–07.06
-Lemmikud kuulutame välja 08.06 ja auhindade saajatega võtame eraldi ühendust.
-Jätame endale õiguse konkursilt välja arvata tingimusi ja head maitset eiravad fotod.

-Fotograafina vastutad kõikides autoriõigustega seotud küsimustes. Tööde esitamisega annad Kehtna Vallavalitsusele õiguse kasutada, reprodutseerida ja avalikustada oma töid (v.a ärilistel eesmärkidel). Fotode kasutamisel mainime ära foto autori.

 

Kaamera kaasa ja Kehtna kevadet avastama!

 

Emakeelepäeva raames toimus ettelugemine lastele.

 

  

Lugesime luuleraamataut "Meie tänavas" Aidi Vallik.

Ettelugemisel osales Kehtna lasteaed Siller, Ingliste rühm "Põnnipesa".

Lapsi oli ettelugemisel kaheksa ja üks õpetaja.

 

 

Arutasime lastega mis on luuletus. Mõtlesime riimuvaid sõnu välja ja tegime koos luuletuse "Kevad".

SUUR SUU

Kalle Muuli

Lapse suhu mahub kõik:
kommid, kook ja tordilõik .
Headeks naabriteks seal on
nakkav naer ja jäme jonn.
Ruumi jääb neist ülegi,
sest et suhu üleni
igal lapsel mahub veel
hambarivi ja kaks keelt -
oma keel ja emakeel.

VIKTORIIN EMAKEELEPÄEVAKS
Emakeelepäev on pühendatud ilusale eesti keelele ja selle püsimajäämisele.

 

Kirjanikud on erinevad ja erinevatest põlvkondadest, nende looming on erinev.

Erinev ka kirjavahemärkide kasutamise poolest.

Head lugemist ja vastamist küsimustele!

 

1. KÜSIMUS

Kellele rajati 1983. aastal Tartus Toomemäel mälestusmärk?

Ta õppis Riias ja Tartu Ülikoolis. Oskas 16 keelt. Suri 21-aastaselt

tuberkuloosi.

Kas siis selle maa keel

Laulutules ei või

Taevani tõustes üles

Igavikku omale otsida ?

Autor nimetas end maarahva laulikuks.

2. KÜSIMUS

Lydia Emilie Florentine Jannsen oli isamaalaulik.

Tema eluaastad 1843 - 1886. 

Argselt astub sinu ette

eesti rahvas, isamaa,

laulik; usaldab su kätte

lauluannet pakkuda.

"Teretamine"

Kelle soovitusel võttis ta kasutusele kirjanikunime Koidula?

3. KÜSIMUS

Millises talus Kodavere kihelkonnas sündis luuletaja ja tõlkija Anna Haava ?

Emakeel, su kaunis heli

Sütitab mu südame.

Tungib jumalikul tulel

Minu põue põhjasse.

"Emakeel"

4. KÜSIMUS

Kes on autor? See luuletus on ka viisistatud.

Ma kõnnin hallil lõpmata teel

kesk nurmi, täis valmivat vilja,

ma kõnnin ja kõnnin otsata teel....

"Rändaja õhtulaul"

See luuletaja ja lastekirjanik sündis 1875. aastal Rannu kihelkonnas ja suri

1934. aastal Haapsalus.

5. KÜSIMUS

Tema eluaastad 1883 - 1956. Ta oli üks nooreestlaste liikumise juhte. Temalt

tuntakse seda lipukirja: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks."

Noor olla on kevadet rinna sees kanda

ja kevade kohinat kuulda,

kui sõuavad lootuste, ihade randa

need ärganud vahused noored.

Kes on see eesti luuletaja, kirjandusteadlane ja kriitik, kes sündis Kuristal ja suri Stockholmis ?

6. KÜSIMUS

Kes on see meie maa üks kõige väljapaistvamaid luuletajaid, kes oma esimese

luulekoguni jõudis alles 37-aastaselt ?

Ja öösiti nüüd ei ma enam maga:

mu süda õhetab kui hõõguv ääs -

ah, sirelite õitseaeg on käes!

Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga!

Armastatud luuletaja suri kõrges vanuses 1980. aastal Stockholmis.

7. KÜSIMUS

Helene Koff sündis 1894. aastal Ulilas. Suri 1918 üsna tundmatu luuletajana, aga teatakse teda

ühe väga tuntud rahvaliku laulu sõnade autorina. Nõukogude ajal lauldi salaja

tema kirjutatud sõnadele lisaks sellist salmi:

"Ma tahaksin kodus olla,

kui Päts on president,

kui Laidoner juhatab väge

ja maksev on eesti sent. "

Kirjuta vabal valikul üks salm sellest tuntud laulust.

8. KÜSIMUS

Kes on kirjutanud: ""Karuaabits" oli mu esimene tellimustöö. See on ajast,

kui mu noorem tütar sündis ja ma kirjutasin selle aabitsa tütre hälli juures." ?

Armastatud luuletaja sündis 1926. a. Narvas ja suri 2020. aastal. Teame teda

lastekirjanikuna, lasteluuletajana.

 

9.KÜSIMUS

Ilmi Kolla kirjutas kauneid luuletusi, kuid avaldas ajakirjanduses ka lõbusaid laulukesi.

Neist üks on selline:

"Minu sõbral on nüüd oma masin.

Leningradist ise ostmas käis.

Moskvits` on ju üsna tore asi,

sobib olla veidi ennast täis.

Mitte omanik siin uhke pole -

mis ses autos ikka on nii uut!

Mina asjalik ja tähtis olen,

sest et mina olen tema pruut. "

Tema luulekogud avaldati postuumselt.

Millist rasket haigust põdes see vaid 21-aastaselt surnud naisluuletaja?

10. KÜSIMUS

Ta oli eesti luuletaja, ajakirjanik, kirjanduskriitik ja õpetaja. Eluaastad 1909 - 1981.

Hele päike paitab palgeid,

lõunatuules lendleb juus.

Lähme piki maanteid valgeid,

süda hell ja laulud suus.

"Matkalaul"

Kus sündis see kirjandustegelane? Teame seda, et ta on Lea Tormise, Paul-Eerik Rummo

ja Mall Johansoni isa.

11. KÜSIMUS

Kes oli see armastatud luuletaja ja lastekirjanik?

Ma arvasin nõnda, et meri

on alati sinine

ja et varjatud kullateri

täis on viimne kui inime.

Tema sulest on "Rongisõit", "Suur maalritöö", "Midrimaa", "Krõlliraamat".

Nende lugude põhjal kasvas üles põlvkond lapsi.

12. KÜSIMUS

"Vana mehe laul"

"...kuigi maalitud on kolle,

annab sooja tuli - jaa!

Tean, mu elutööd nüüd jätkab poeg,

mu järeltulija."

Selle luuletuse on viisistanud Olav Ehala. Kes on luuleridade autor?

Teda tuntakse ka kirjanikunimega Jüri Üdi. Ta oli poeet, näitleja ja lavastaja.

13. KÜSIMUS

Tänapäeval on ta unustatud. Ometi on temalt ilmunud 8 raamatut, neist 5 lastele.

Tema luuletused on loodusest, hellusest.

Tere, valged liblikad,

õrnad, külmad, kerged!

Tere, talveliblikad -

laiad lumehelbed.

Ta sündis 25. veebruaril 1923 Tallinnas ja suri Tallinnas 9. mail 1968.

Kes on see luuletaja, eesnimega Juta?

14. KÜSIMUS

Põhjamaa, me sünnimaa,

tuulte ja tuisuööde maa,

range maa ja kange maa,

virmaliste maa.

Põhjamaa, me sünnimaa,

iidsete kuuselaante maa,

lainte maa ja ranna maa,

sind ei jäta ma.

Kes on kirjutanud selle lauluteksti Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe muusikalile "Pipi Pikksukk"?

Ta oli kirjanik ja helilooja, kes oli lõpetanud kõrgkooli keemiainsenerina ja konservatooriumi

kompositsiooni erialal. Uku Masing oli teda ristinud. Suvilat omas ta Raikküla kandis.

15. KÜSIMUS

Kes on see harrastusluuletaja? Temalt on ilmunud 9 lasteluulekogu.

Tillukene punapugu,

ilmud keset talve,

siis kui värvidega lugu

on meil kõige halvem.

"Leevike"

Ta on sündinud 1945. aastal Võrumaal. 1965.aastast elab ta Raplamaal Alus.

16. KÜSIMUS

Ta on sündinud 1974. aastal. On kirjanik, tõlkija. Tema lemmikud on paroodia ja vemmalvärss.

pole sõber igaüks kes hõikab sulle "Hõi!"

iga libe moodustis ei ole taluvõi

iga ilus tütarlaps ei ole Maarja-Liis

iga linn kus kõrge torn ei ole veel Pariis

Jah, see on Contra. Armastab sporti, maratonijooksu. On töötanud postiljonina ja on külas

olnud meil Kaereperes.

Kirjuta tema kodanikunimi.

17. KÜSIMUS

Ta on Eesti ja Poola päriolu, lapsena elas Krasnojarski krais. Ta on eesti kirjanik, oli Pikkeri toimetaja.

1988. aastal sai Oskar Lutsu huumoripreemia. Kodakondsus anti talle alles 2007. aastal.

see samuti seda ja todagi

ja kindlasti sihukest midagi

ja mitte niisama, vaid vägagi.

Eks minagi kunagi midagi

ja tõtt-öelda isegi vägagi.

Kes on see kalamees, loodusemees ja luuletaja? Ta on öelnud:"Arusaadav, et huumor on ellujäämismoodus."

18. KÜSIMUS

Kes on see Arubal sündinud loodusemees, kellelt ilmunud raamatus "Olemise mõnu" leiame mõtteid

ka emakeele kohta?

"Mulle tundub, et sel ajal, kui ma eesti keele ära õppisin, võttis mind omaks ka Eestimaa loodus.

Mulle tundub, et nii nagu emakeel võttis mu omaks, nii võttis ka see maa mind omaks."

19. KÜSIMUS

Millisele armastatud kirjanikule kuulub järgmine mõttetera tema suurteose viimasest osast?

"Ei ole ju kuigi tähtis, kuidas elad, peaasi, et elad, et maitsed iga jumala päeva, iga tundi, iga

päikesepaistest silmapilku. Homme võib-olla on uus sõda, uus tapmine, uued hädad, sellepärast

kasutagem tänast päeva."

Temalt on tuntud tekst:"... on hea, et armastate raamatut, veel parem, kui armastate elu."

20. KÜSIMUS

Luulekogu "Janu on kõikidel üks" räägib ajaloost, armastusest ja eestlastest. See on nagu

isiklik ajalookroonika.

Lihtne eestlane!

Kas mäletad kuidas käisime lapsena

karjääris kelgutamas

ja meie salvokad kiilusid

kruusa kinni?

Lihtne eestlane

kas mäletad kuidas me

Käärikul suusatasime

ja kuused olid üleni härmas

lastel kahed karupüksid jalas?

Kes on see luuletaja, kelle pereelust valmis film "Vetelkõndija"?

 

Aitäh, et lugesid, mõtlesid, vastasid!

Valtu endine õpetaja Helve Pärt kirjutas emakeelepäeva sündmusel 14. märtsil 2009 seltsimaja

külalisteraamatusse nii: "Elame ja elab meie oma kaunis emakeel - olgu nii veel kaua-kaua

pärast meidki."

 

Vastused saada Signele Valtu raamatukogusse.

tel.51909857

Küsimused koostas Helgi.

tel. 5394 1539

 

 

Sul on probleeme koduse arvutiga või vajad abi nutitelefoni kasutamisel? Taas on võimalik raamatukogus saada tasuta nõu. Tule julgesti!

VÄIKESTE TÜDRUKUTE NAISTEPÄEV

Leelo Tungal

 

Poisid lilli meile andsid kaheksandal märtsil.
Ütlesid, et naistepäev, ja kaege, et ei närtsi,
plikad, teie pinkidel need kollased nartsissid.
Siis nad jänku-hundi märgid meile rinda pistsid.

Pärast tunde seltsis sõime suhkurdatud kringlit.
Poisid olid viisakad ja lahked nagu inglid,
teatasid, et püha puhul saadavad meid koju.
Aga õues neile tuli lumesõjatuju.

Mina sain palliga suhu.
Helen sai laubale muhu.
Mail oli ranits lund täis.
Klaarika käpuli käis.
Minni, kel lund sattus ninna,
ähvardas kaebama minna.

Siis me jooksu pistsime, ja poisid kannul jooksid –
küllap nad meid lõpuks ikka koju saata lootsid.
Teet mind narris: “luba, et su koolikotti kannan!”
Naersin – on ju naistepäev, ja mis seal pahaks panna!”

 

Tähistame liikumisaastat uue näitusega – „Medali kaks külge“. Meie raamatukogu tubli lugeja Reelika Laes on väga aktiivne liikuja ehk siis – kes teeb, see jõuab! Ja medaliteni on Reelika liikunud väga mitmel erineval moel. Näitusel on väljas valik Reelikale omistatud auhindadest, kuna raamatukogus ei jagunud kõige jaoks kahjuks vitriini pinda.
Aga medalil on teatavasti kaks külge, nii ongi näitusel võimalik lugeda eri spordialade juurde Reelika omapoolseid emotsioone ja meenutusi.
Head liikumist kõigile! Kas medaliteni või mitte, aga iseenda hüvanguks kindlasti!

Näitust saab raamatukogus vaadata alates märtsist kuni aprillikuu lõpuni.

MIDA VÕÕRALE ÜTLEB

SEE PÕLLUKIVI

MIDA VÕÕRALE ÜTLEB

SEE PEDAKARIVI

MIDA VÕÕRALE ÜTLEB

SEE KAARDIKEPIOTSATÄIS MAAD

MIDA VÕÕRALE ÜTLEB

SEE KAARDIKEPIOTSATÄIS MAAD

KUS TALUPOEGLIK MÕTLEMISLAAD

                                       /Lehte Hainsalu/

VURRILUUDE VURINAL

Gunvor Rootsi

 

 

TULID VASTLAD, TULID VASTLAD,
JALAS LUMEHÄRMAS PASTLAD.
ÜLE HANGE KIHUTASID,
LUMETOLMU PIHUTASID.
PANID KEEMA IGAS MAJAS
SUURED HERNESUPIPAJAD.
KOOS NAD LEENT SIIS LURISTASID,
URRILUID NAD VURISTASID.
VASTLAKUKLEID SÕID, ET VALGED
OLID KOOREST SUUD JA PALGED.
KUI SAID KÕHUD TÄIS, SIIS VÕIDU
TEGID TUBLI KELGUSÕIDU.
SÕITSID OMA KOJU VASTLAD,
NII ET VÄLKUSID VAID PASTLAD.