VIKTORIIN EMAKEELEPÄEVAKS

1994. aastal kinkis Lelles elanud õpetaja Aili Viitar mulle oma raamatu „Kummelimuru”. Ta soovis, et tema romaan toimiks justkui biblioteraapiana, pakkudes mõtisklusainet. Samal aastal omistati Ailile A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia.

Nüüd siis aastal 2024 mõtisklemiseks ja vastamiseks

VIKTORIIN EMAKEELEPÄEVAKS.

1. küsimus

Emakeele ausammas on püstitatud ajakirjanik Rein Siku eestvedamisel. Monument avati 21. mail 1994. Avasõnad ütles Mikk Mikiver.

Kus asub eesti keelele pühendatud ausammas kirjaga „Sõna seob”?

2. küsimus

„Minge üles mägedele,

tuule õrna õhule!

Vaatke alla oru põhja

üle lille – hiilguse!”

Need sõnad kirjutas Mihkel Veske. Kes aga on rahvale armsaks saanud laulu viisi autor? Ta oli rahvusliku liikumise tegelane, üldlaulupeo üldjuht.

3. küsimus

„Eit mind kätkis kiigutades,

viburitva viibutades

suigutas mind laulusuuga,

kena looga magamaie”.

Katkend teosest „Laulu loomine”. Kes on autor? Ta oli rahvusliku kirjanduse suurkuju, keele hea tundja ning eesti kirjakeele arendaja. (Eluaastad 1803 – 1882)

4. küsimus

„Meie juured ei ole lapsepõlves

kodumullas ja maakamaras, murukoplis,

kus aabitsalapsed mängivad.

Meie juured on igas paigas,

kust me kunagi mööda käinud.”

Katkend luuletusest „Meie juured ei ole lapsepõlves.”

Kes on autor ja millises riigis lõppes selle andeka kirjaniku elutee?

5. küsimus

„Maimukene, marjukene,

kes sa muud ei mõistnud kuulda?

Puude kohin, tuule vuhin,

lepalinnu lahked laulud

olid taevataadi hääled,

kutsumised, ütlemised:

laps, ma näen Sind igas paigas.”

Carl Robert Jakobsoni luuletus „Ema ja laps.” Ta oli ühiskonna tegelane, põllumajanduse arendaja, haridustegelane ja kirjanik.

Milline oli tema pseudonüüm?

6. küsimus

„Kuid mis on nooruse aeg?

Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, ei vaimu närides närtsida:

see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda

ja armsa kaela ümber hakata.”

Luuletaja sündis Võnnu kihelkonnas. Suri Stockholmis. Oli Noor – Eesti liikumise juht, kirjandusteadlane.

Kes?

7. küsimus

Katkend eestlaste lemmikteosest.”Paar päeva hiljem, hommikul üles ärgates, leidsid mitmed poisid, et neile üle-öö vurrud ja habemed olid kasvanud. Asja uuriti ja tuli avalikuks et...”

Kes oli öösel munalakiga teiste lõuad ja ninaalused ära värvinud?

8. küsimus

„Päevi saab vana inimene igal pool näha.”

„Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.”

„Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole.”

Kelle loomingust on need tsitaadid?

9. küsimus

Leidsin köidetud ajakirjaraamatust lehitsedes teksti: „Kodu, kus me lapsena kasvanud ja kosunud „Isa julgel juhatusel, ema hellal hoolitsusel.”

Artikkel on „Emadele emadepäevaks” 1930. aasta maikuu numbris.

Mis oli kodumajanduse ja kodukultuuri ajakirja nimi?

Ilmus aastatel 1927 – 1940.

10. küsimus

„Kui on meri hülgehall

ja sind ründamas suur hall.

Nõnda hea on mõelda siis,

et seal kuskil rannaliiv...”

Laul „Majakene mere ääres” on tuntud komöödiafilmist „Siin me oleme”.

Helilooja Ülo Vinter. Kes on kirjutanud laulude sõnad? Ka tema oli muusikalise haridusega ja seotud Raplamaaga.

11. küsimus

„Kimbukese sinilolli kinkisin ma Sulle,

tänulikult selle eest suud sa andsid mulle.

Ta oli oma luuletuste suurepärane esitaja. Mees, keda nimetati Eesti esisürrealistiks.

Kes?

12. küsimus

„See salm on mu südamevaevast

kas oskame hoida kõik ühte

kas oskame hoida ühte

kui heitunud mesilaspere

kas oskame hoida ühte

ja minna nii läbi mere”

Kelle luuleread? Tänaseks 82-aastane Raplamaa juurtega luuletaja.

13. küsimus

„Mu kodu on kodumaa värvi -

valgete kaskede,

meelespea – lillede,

punase pihlaka värvi.

Mu kodu on kodumaa värvi -

kõigi ta paljude,

paljude laste

Rõõmsate silmade värvi.”

Autorit nimetatakse lastekirjanduse grand old ladyks. Kes on see 92–aastane toimekas naine, kes elurõõmu pole kaotanud?

14. küsimus

„Rõõmu võib tunda vihmast ja päikesest, suurest ilmast ja kodust väikesest, elu ja meluga silmitsi seistes üksinda – mõtteid endasse peites. Igaüks rõõmus on omamoodi, just nõnda, kuis hing tema sisse loodi.”

Kelle õiged sõnad?

Ta ise kirjutab enda kohta: „Minu tee algas, kulgeb ja kõik lõpeb Eestis, idapoolses Virumaa nurgas – ning ajuti täidab mind lapselik rõõm selle üle, et see just nii on.”

15. küsimus

„Ära ütle et elu on inetu halb

oma koormat et kanda ei jõua

ole uhke ja sirge sa saatuse all

ära iialgi kergemat nõua”

Doris Kareva pole siin kasutanud kirjavahemärke. Ta sai 2007.a. stipendiumi „Ela ja sära”, omab Valgetähe IV klassi teenetemärki.

Millise kirjandusrühmituse liige ja asutaja ta on? Avaõhtul 3.03.1988 luges tema ette manifesti.

16. küsimus

Millisest teosest ja kes on autor?

„Maailm muutub, midagi vajub unustusse, miski kerkib pinnale. Ussisõnade aeg on läbi saanud, kord unustatakse ka see uus maailm oma jumalate ning raudmeestega ja leiutatakse midagi muud.”

17. küsimus

„Maarahva lugu elab veel meie sees vähemasti seni, kuni meie hulgas on inimesi, kes... räägivad maakeelt. Maakeel ja maatarkus, need on nagu mesilased.”

See on tekst Martin Vabati kirjutatust. Kus on Martini juured”

18. küsimus

Kes kirjutab oma luuleloomest nõnda: „Nende ülestähenduste tegevuspaigaks võib olla linnaliinibuss või rong, mõni Tartu või Nicaragua tänavakohvik, Selveri ostujärjekord, raba või seenemets.#

Ta on keskeas eesti turundusspetsialist ja luuletaja. Populaarseks on saanud tema raamat „Lihtsate asjade tähtsus”.

19. küsimus

Rahvaluule lühivormideks on nimetatud mõistatusi, vanasõnu, kõnekäände. Neis on keeleline leidlikkus.

„Missugune hammas paneb naerma?”(Naljahammas)

„Missugune kana on kõige kallim? (Kodukana)

Missugune nädal on 24 tundi pikk? Vasta, kui tead!

Keda aga iseloomustab vanasõna: „Paha siga, mitu viga, kärss kärnas ja maa külmetand”?

20. küsimus

Anekdoodid ja naljad on meelelahutuseks erineva maitsega huumorisõpradele, nii suurtele kui väikestele. Huumorimuuseumis loetutest oli üks selline: „Mille poolest erineb parukas palmipuust? Palmipuu all on palju ahve, aga paruka all on ainult üks.”

Võtkem sedagi huumorina!

Kus asub Eesti Huumorimuuseum?

Lisaküsimus

Ringmängulaulud on üks osa rahvakultuurist. Need eestikeelsed ringmängud olid moes, neid mängiti koolis vahetundidel, mängiti külapidudel, sündmustel.

„Üks peremees võttis naise”

„Süda tuksub”

„Üks ühte”

„Kosjad tulid saarest”

„Me lähme rukist lõikama”

Kui Sina oled ka neid ringmänge mänginud, siis vasta „Jah!” ja saad punkti!

 

„Jaa, jaa, jaa, tule näita, mida oled Sina teada saanud!”

Ja vastanud! Tubli oled!

Küsimused koostas Helgi

Vastused palun saada See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.