Järvakandi raamatukogu loojad eraldasid just nii palju raha, 100 krooni, raamatute ostmiseks, palju neid saadi, pole teada, kuid 2020. aastal osteti kogusse 8630 euro eest 840 raamatut.
Alustame algusest – 1929. aasta 7. aprillil toimunud Järvakandi Klaasivabriku Haridusseltsi juhatuse koosolekul otsustati asutada raamatukogu. Raamatute ostmiseks eraldadas kohalik Haridusselts 100 krooni. Avamise eestvedajaks sai Haridusseltsi juhataja Johannes Bachmann. Alates 1931. aasta 12. juunist kuulus Järvakandi Klaasivabriku Haridusseltsi raamatukogu Harju maakonna Järvakandi valla avalike raamatukogude võrku (sinna kuulus ka tänane Purku raamatukogu).
1936. aastal kinnitati Harju ajutise maavalitsuse otsusega raamatukogu kasutajailt võetavad tagatis- ja trahvinormid: üks kroon köite kohta võõrastelt, vallaelanikelt tagatist ei nõutud. Üle aja kasutamise eest tuli maksta trahvi viis senti nädalas köite kohta, seejuures loeti poolikud nädalad täielikuks. Laenutustöö toimus ühiskondlikel alustel Haridusseltsi koosolekul valitud toimkonna poolt. 1937. avati lugemislaud, see võimaldas kirjandust kohapeal lugeda.
Raamatukogu läbi aegade
Sõja ajal 1941–1944 tegutses Järvakandi Haridusseltsi raamatukogu koolimajas ja seal toimetas Selma Mikiver.
1945. aasta 1. jaanuarist jätkus töö Ilse Põlma juhtimisel. Riikliku asutusena kuulus raamatukogu Harju maakonna avalike raamatukogude võrku. Uued ruumid saadi raamatukogule Pärnu (Tallinna mnt) mnt 15 kaupluse maja ühes korteris. Raamatukogul oli 20 m2 põrandapinda. Paar aastat hiljem toimunud ELKNÜ Järvakandi Tehaste lahtisel koosolekul toodi välja raamatukogu seis: lugejaid 165 ja fondi suurus 1746 raamatut, väike külastatavus, lugejaid 15-20 protsenti tehases töötavate inimeste üldarvust. Raamatukogu tööd peeti väga nõrgaks, sest vähe propageeriti uut nõukogude kirjandust ja pole välja praagitud nõukogude ideoloogiale mittevastavat kirjandust. Raamatukogu tehniliselt korras, ruumid korralikud ja kapid olemas.
Vanadest dokumentidest selgub, et pearõhk oli raamatukogutöös suunatud põllumajandusele. Raamatukogu teenindada oli kaks kolhoosi - Ahekõnnu ja Nõlva. Lugejate paremaks teenindamiseks olid kasutusel kataloogid ning kirjanduse nimestikud. Peetakse ülimalt täpset raamatute arvestust, samuti oli oluline, et raamatud säiliksid võimalikult kaua. Aasta jooksul lasti ümber köita sada raamatut. Raamatukogutöös osalevad nii tehaste kui ka alevi kommunistlikud noored.
1958. a koliti aadressile M. Gorki (Tallinna mnt) 21, kus ühes toas asus raamatufond, teises lugemistuba, laenutusruumiks oli esik, põrandapinda kokku 65 m2 . Lugejate paremaks teenindamiseks hakati pidama süstemaatilist ja alfabeetilist kataloogi. 1959. aastal võeti kasutusele avariiulid ja elavnes tehnilise, loodusteaduse ja ühiskondlik-poliitilise kirjanduse laenutamine.
Rändraamatukogud olid Järvakandi haiglas, Ahekõnnu kolhoosis ja Kõnnu metskonnas. Ahekõnnu kolhoosi rändkogus viidi raamatud otse kolhoosiperedesse. Raamatukogus peeti perede kartoteeki, mis pidi välja selgitama, kus peres on lugejaid, kus mitte.
1960. aastal sai raamatukogu juhatajaks Heli Augjärv. Raamatukogu töötas ilma puhkepäevadeta, ainult kolmel suvekuul oli üks puhkepäev nädalas, märgitakse 1962. aasta aruandes.
1963. aasta 1. jaanuarist liideti Järvakandi Rapla rajooniga ja raamatukogu asus töötama Rapla rajooni alluvuses. Koliti aadressile Vana Asula 1a, kus oli põrandapinda 87 m2 . Lisaks laenutustoale oli üheksa kohaga lugemissaal ning tegutses kaks rändraamatukogu. Koondati üks töökoht kolmest ja ainukeseks puhkepäevaks nädalas jäi esmaspäev. Lastekirjanduse paigutamiseks oli eraldi väike ruum ja kirjanduse valimisel abiks temaatilised kartoteegid. Täiskasvanute kirjandusfondi alla 8-aastaseid lapsi ei lubatud.
1970. aastast alustati raamatukogus topograafilise kartoteegi pidamist. Kuni 2005. aastani kirjutati igale raamatule oma kaart. Kaartide kirjutamine ühendati raamatukogu alfabeetilise ja süstemaatilise kartoteegi kontrollimisega. Korraldati kirjanduslikke kohtuid, arutelusid ja õhtuid. Raamatuarutelude läbiviimiseks anti lugejale valitud teosega kaasa vihik küsimustikuga, kuhu lugeja sai lisada oma märkmeid. Ühe raamatu kohta käis selline vihik ringi pool aastat. Siis korraldati teeõhtu, kus arutleti suuliselt raamatu sisu üle. Arutelu kohta koostati ka protokoll, mis koosnes kahest osast: üldised andmed romaani kohta ja tegelaste analüüs.
Kolimisega aadressile 1. Mai tn 4 saadi senisest avaramad ruumid (136,5 m2 ). Eraldi tubades asusid täiskasvanute abonemendi e. laenutusosakond, 16 lugejakohaga lugemissaal ja lastele lastepäraselt kujundatud osakond.
Seitsmekümnendatel toimus üleliiduline raamatukogude tsentraliseerimine ja 1974-1991 kandis raamatukogu nime Järvakandi Haruraamatukogu, hiljem Aleviraamatukogu. Väikeste kogude töö metoodiline juhtimine käis Rapla keskraamatukogust. Uus lähenemine tihendas külaraamatukogude töötajate omavahelist suhtlemist. Raamatuid hakati ostma ja tellima sealse komplekteerimisosakonna vahendusel tellimislehtede alusel.
2000. aasta aprillist kuni 2001. aasta aprillini toimus II Eesti Raamatu Aasta. Korraldati mitmeid toredaid üritusi, osaleti vabariiklikel ja maakondlikel ettevõtmistel.
2002. aasta kevadest asuti aadressile Pargi 1 (300 m2). Saime esimesed arvutid, 2003. a avati avalik internetipunkt. 2004. aastal alustakse raamatufondi arvutisse sisestamisega. Uuest aastast toimub laenutamine ja kataloogitöö elektrooniliselt, raamatufond sisestatakse arvutisse. Laenutamine ja kataloogitöö muutub elektrooniliseks. Lõpetatakse kaartkataloogide ja -kartoteekide pidamine.
Järvakandi Raamatukogu kõige pikema traditsiooniga üritus on Põhjamaade raamatukogunädala ettelugemine „Õhtuhämarus“. Esmakordselt kustutati elektrivalgus ja süüdati küünlad 1999. aasta novembri teise esmaspäeva õhtul kell 19 ja koos põhjamaalastega loeti “Kalevalat”. Neljapäevaklubi oma kirjanduslike ettevõtmistega ja mitte ainult, käis koos 20 aastat. Koostöös klaasikunstnikega korraldatakse aastast 2005 riiklikku kunstikonkurssi „Minu klaas“.
2020. aasta 1. jaanuarist on Järvakandi Raamatukogu Kehtna Raamatukogu haruraamatukogu. Raamatukogus töötab kaks raamatukoguhoidjat, Rita Merekivi ja Aita Kadakas, ning osakoormusega olmeteenindaja Virge 1960. aastal sai raamatukogu juhatajaks Heli Augjärv. Kolimisega aadressile 1. Mai tn 4 saadi senisest avaramad ruumid. Järvakanti loodi 100 krooniga raamatukogu KEHTNA VALLA RAAMATUKOGUD Zeiger. Kogus on üle 23 000 teaviku, neist soetati eelmisel aastal 840. Raha saime selleks 8630 eurot. Raamatukoguteenused on jätkuvalt kättesaadavad kõigile. Soovijatel on võimalik printida, skaneerida ja teha koopiaid, kasutada WiFit.
Rita Merekivi, Järvakandi raamatukoguhoidja
Järvakandi Raamatukogu 11 juhti:
Johannes Bachmann, Selma (Puns) Mikiver, Leonhard Mikiver, Ilse Põlma, Ilse Virro, Maimu Jaansalu (Saaliste), Helju Antsmaa, Reet Tammeväli, Heli Augjärv, Peeter Pentla, Rita Merekivi
1947. aastal lugejaid 165 ja raamatuid 1746
2020. aastal lugejaid 373 ja raamatuid 22 741
