Raamatukogu on suvel suletud:

26.06.23-16.07.23

24.07.23-13.08.23

21.08.23-28.08.23

Ilusat suve!

Käesoleval liikumisaastal on õige aeg rääkida ka doonorlusest.

Mis on doonorlus?

Doonorlus on ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese (doonori) poolt oma eluskoe (vere) või organi vabatahtlikku loovutamist haigele (retsipiendile), kes seda vajab.

Donare (ld k) — annetamine, kingitus, heategevus.

Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoritel on erakordne võimalus aidata raskes seisundis patsiente, sest üks vereloovutus võib päästa mitme inimese elu.

Eesti haiglate patsiendid vajavad doonoriverd iga päev, sest verd ei ole võimalik tööstuslikult toota ja vere ainsaks allikaks on inimene. Doonorite verd kasutatakse:

• rasketel operatsioonidel;
• sünnitustel;
• patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi ja maksahaiguste, põletuste ja paljude teiste haiguste puhul.

Raamatukogus on väljapanek meenetest, mis ühele tublile doonorile on aastate jooksul vereloovutamisel antud.

14. juunil tähistatakse rahvusvahelist veredoonorluse päeva

Igal pool on hea, aga kevadel oma aias kõige parem!

Eesti vanasõna ütleb, et oal ja hernel on leib põues. Miks? Seda saab teada Ingrid Benderi "Maalehe herne- ja oaraamatust". Kuidas aiatöd lihtsamaks teha, seda õpetavad Eva Luigase raamatud.

Miks aastaid tagasi on leeskputk aeda ussihirmutiseks istutatud ja mis delikatess on parsahein, saab teada Anneli Banneri "Eesti aia ajaloost".

Ikka uus ja vana koos. Jõudu!

Maikuu teisel pühapäeval tähistatakse emadepäeva.

Ühe Barcelona raamatukaupmehe soov usaldada oma kaup 1930.-tel aastatel Kataloonia kaitsepühaku Püha Jüri hoole alla pani aluse kevadise jüripäeva, 23. aprilli tähistamisele raamatu ja roosi päevana. 

Kaupmehele tuli romantiline idee, mille abil suurendada raamatumüüki ja parandada kirjanduse tundmist: hakata jüripäeval tähistama raamatu ja roosi päeva, mil mees kingib naisele roosi ja naine mehele raamatu. Raamatu ja roosi päev ehk The World Book Day osutus suurepäraseks ideeks ja tänapäeval tähistatakse seda kõikjal maailmas.
1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, väärtustamaks raamatu tähtsust ühiskonna ning kultuuri arengus.
Eestis tähistatakse raamatu ja roosi päeva alates 1998.aastast.

Olete oodatud vaatama!

Eesti näitleja ja lavastaja Alfred Mering (1903 - 1988) on oma mälestusteraamatus "Elu lugu. Teatrimälestused" (ilm 1988) kirjutanud Eidaperes toimud etenduse kohta nii:

„Ühel hommikul võttis Eidapere kohalik kooliõpetaja meid lahkelt vastu ja juhatas metsas asuva suure heinaküüni juurde, kus õhtul pidi toimuma meie etendus. Tühja küüni seina ääres oli ainult lauavirn. Hulga aega istusime küüni juures ja pidasime aru, kus õhtul pidi toimuma meie etendus. Siis otsustati – kõik laudu tassima! Kui lauad olid küüni kantud, jäi osa mehi koos don Peedroga lava ehitama, osa siirdus metsast lava ning saali kaunistamiseks noori kaski tooma. Ülejäänud tööjõud jäi küüni põrandat koristama. Koristajaid käsutati päev läbi siia ja sinna.

Õhtul kell 22. Kõik oli etenduseks valmis. Meie poolest võis etendus alata, lava oli sisustatud ning petrooleumilampidega valgustatud. Publikule kombineeritud pinkidele olid numbrid peale kleebitud, ise ootasime kostüümis ja grimmis. Ainult rahvast polnud. Kooliõpetaja trööstis:“ Küll nad tulevad! Ega nad siin Eidaperes enne küüni ei tule, kui pasunakoor mängima hakkab“.Ja kui siis kohalik kohalik puhkpilliorkester küüni ukse ees mitu lugu oli ära mänginud, voolas küün rahvast täis ning etendus võiski alata.“

Etendus toimus Massu küünis umbes 1930.a