Uudised

Uudised

Kehtna Raamatukogu puhkab 4.-24. juulini

Kehtna Raamatukogu puhkab 4.-24. juulini

Tähelepanu! 11. ja 18. juulil on võimalus raamatuid vahetama tulla - oleme avatud kella 10-18ni :-)

Putukad

Putukad

Ilma putukateta maailm oleks teistsugune ja vaevalt inimene putukavabas maailmas üldse ellu jääks.

Putukad on taimede aitajad: tolmeldajad, seemnete levitajad, toiduga varustajad, taimede kaitsjad.

Putukad kui loomade aitajad: elatise pakkujad, loomade kaitsjad.

Putukad kui kasvu piirajad: taimepolulatsioonide piirajad, putukapopulatsioonide piirajad, selgroogsete piirajad.

Putukad kui koristajad: surnud loomade lagundajad, väljaheidete ümbertöötajad, surnud taimede lagundajad.

Ja putukad inimese toidulaual.

Elagu putukad!

 

 

Kehtna kutsehariduskeskus ulatas raamatukogule abikäe

Kehtna kutsehariduskeskus ulatas raamatukogule abikäe

Kehtna Raamatukogus vabatahtlikuna IT-alast abi pakkuv Kehtna Kutsehariduskeskuse infotehnoloogia eriala teise kursuse tudeng Erko Sepp märkas, et raamatukogudes on lugejate kasutuses arvutid, mis on üsna ajale jalgu jäänud. Kui kutsehariduskeskus asus arvuteid välja vahetama, tegi ta ettepaneku anda vanad heategevuse korras raamatukogule. 

Raamatukogule tuli kooli ettepanek meeldiva üllatusena, sest päris uute arvutite ostmiseks napib raamatukogu direktor Silvi Lukjanovi sõnutsi raha, kuid kiiremaid  arvuteid on lugejatele tõesti vaja. „Tänud Erkole märkamast ja pakkumast abi kohas, kus seda on tõesti hädasti vaja. Kiiremaid arvuteid on mugavam kasutada nii täiskasvanud lugejatel tööasjade ajamisel kui ka noorematel mängulisematel infootsingutel,“ kinnitas ta. Tänu koostööle Kehtna Kutsehariduskeskusega saab välja vahetatud kuni kümme Kehtna valla raamatukogude lugeja kasutuses olevat arvutit.

Arvutite üleandmisel Kehtna Kutsehariduskeskuses märkis  Kehtna vallavanem Tanel Viks, et teadlik abi on alati kõige parem abi ja siin see praegu just nii ongi. „Milline rõõm, et ühes kogukonnas tegutsevad asutused saavad üksteisele kasulikult olles koostööd teha,“ lisas.

Kehtna kutsehariduskeskuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia koolitaja Triin Muulmann  teab, kui oluline on interniavarustes surfates arvuti võimsus ja rõõmustas, et kool saab selles osas lugejatele kiirust juurde pakkuda.

Raamatukogul on suur roll külaelus

Raamatukogul on suur roll külaelus

Kehtna Raamatukogus toimus 8. juunil vestlusring raamatukogude tuleviku teemal Kehtna vallas. Vestlusringis osalesid vallavolikogu liikmed, vallavalitsuse ametnikud, külavanemad ja raamatukogude töötajad.

Arvamusi avaldati üksteist kuulates ja kuuldes, teineteist austades ja iseennast väljendades.

Varasemast seosest raamatute ja kohaliku raamatukoguga jäi kõlama, et raamatukogu on olnud sotsiaalse suhtlemise koht, kus sai koguneda ja õppida lapsepõlves näiteks malet mängima. Raamatukogu tähendab usaldusväärsust, kohta, kus lapsepõlves sai käia palju, aga kuhu täiskasvanuna väga enam ei satu.

Olukorras, kus raamatukogudes jääb lugejaid ja külastajaid aina vähemaks toodi Kehtna valla raamatukogu rollina tulevikus välja, et raamatukogu jäägu eelkõige raamatukoguks, kus on lai valik kirjandust.

Suurem roll raamatukogudel on just väiksemates külades, kus see täidab ka kogukonnakeskuse rolli. Seal nähaksegi raamatukogus töötajal 0,5 kohta külaelu korraldajal/koordinaatoril ja 0,5 kohta raamatukoguhoidjana. Raamatukogus teenindaksid eelkõige inimesed, mitte tehnika. Raamatukogu on suhtluskoht.

Väga oluliseks peetakse raamatukogu mälufunktsiooni, erinevate sündmuste, külaelu, kogukonna tegemiste talletajana.

Kõlas, et veelgi rohkem tuleb teha koostööd erinevate osapooltega. Kui tegevus algab rohujuure tasandil, tulevad inimesed kaasa. Oluline on inimesi kaasata, kui koos tehakse midagi, siis on ka inimesed aktiivsemad. Tööd tuleb teha just lastega, et saada uusi lugejaid peale. Tegevustega tuleb minna raamatukogust välja. Et raamatukogus käiks rohkem inimesi, võiks sinna kutsuda rohkem tuntud esinejaid, näiteks sportlasi.

Miinusena toodi välja, et Valtu raamatukogu asub teisel ja Järvakandi raamatukogu lausa kolmandal korrusel, kuhu halva liikumisega lugeja ei pääse.

Puudust tuntakse kaugtöökohtadest, puudu on eraldi ruumid, kus saaks kaugtööd teha.

Mõisteti, et raamatukogu arenguks on vaja enam finantsilist võimekust. Nii ollakse rahul ka praeguse raamatukoguga, sest eelkõige peab raamatukogu jääma ja olema kohaks, kus on lugemisvara ja mis täidab kogukonnakeskuse rolli.

Arutelus raamatukogu lahtiolekuaegade üle selgus, et siin peaks iga raamatukogu rohkem lähtuma kohalike elanike vajadustest. Hetkel on lahtiolekuajad väga kaootilised, igal päeval erinevalt avatud. Võiks olla ka nädalavahetusel avatud, kas laupäeval või pühapäeval. Paljud tööl käivad inimesed saavad raamatukogu külastada kas nädalavahetusel või peale tööd õhtul hiljem. Raamatukogu võiks kasvõi üks päev nädalas olla kauem avatud. Paindlikkus lahtiolekuaegades vajalik selleks, et erinevad vanusegrupid saaksid raamatukogus käia (eakad hommikupoole, lapsed lõuna paiku ja töötavad inimesed õhtupoole). 

Samas leiti, et raamatukogu ei peagi olema pidevalt kättesaadav, sest pole esmatarbekaup. Kui vaja, küll inimesed leiavad aja, mil saavad raamatukokku tulla. Katsetatud nädalavahetusel avatud olemist, kuid inimesi käib siiski vähe. Pole võimalik panna igale päeval ühesuguseid lahtioleku aegu- seda ei võimalda ka raamatukoguhoidjate töökoormus (siis, kui on 0,5 kohta näiteks).

Väikesed kohad magalarajoonistuvad, st inimesed teevad oma käigud ära sealkandis, kus nad töötavad ja tulevad koju rohkem magama.

 

Arvamuste kõlamist vestlusringis suunasin toetudes juhendmaterjalile, mida sain Eesti Koostöö Kogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu, Raamatukogude aasta ja Riigikantselei koostöös käivitatud pilootprogrammis "Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus".

Silvi Lukjanov

Kehtna Raamatukogu direktor

 

Lisatud kirjalikult saabunud arvamused:

07.06 Allar Läll kirjutas:

Raamatukogudel on vajalik muutustega kaasas käia. Raamatu lugemisele on tekkinud palju alternatiive, mis on jätnud raamatu tagaplaanile. Sellest tulenevalt peab raamatukogu lapse, noore, täisealise ja ka kõrgemas eas inimese raamatukokku saama, et seda kultuuri hoida. Raamatute lugemine on ju osa haridusest, haritusest ja silmaringist. Nüüd on loodud ja noortetoad vallas ja ma leian, et siin on koht koostööks, et teha ühiseid tegevusi, raamatu tutvustusi, kohtumisi kirjanikega, mida te juba teete ka. Võib olla peaks veel rohkem suunama seda teemat noortele ja lastele.  Peab mõtlema, millises formaadis üritus noortele peale läheb.

Muidugi peab ka raamatukogus olema kujundatud nii, et seal ei oleks ainult riiulite read vaid ka koht kus mõnusalt olla igas eas külastajal.

12.06 Hendrik Ross kirjutas:

Mina olen Keava raamatukogu piirkonnast. Viimati küsisin "Minu Singapur" raamatut ja see organiseeriti kiirelt ja mugavalt. Keava raamatukogus vaatame veel lisaks kino aeg-ajalt ja kolmandaks on see asutus meie aleviku viimane pidepunkt, mis on "meie oma" ja tead, et sind seal alati ootavad vahva raamatukoguhoidja ja muu hulgas ka aja veetmiseks võrdlemisi vaheldusrikas liturgia.
Mina arvan, et meie raamatukogul on väga tähtis roll meie alevikus. Ja mind isegi häirib see, et meie raamatukogu on mingi Kehtna laenutuspunkt (Kehtna ja Keava on aegade algusest saati väga erineva kultuuri ja kogukondliku ühtehoidmisega kohad lähestikku olnud, ehk et meid ei seo Kehtnaga just palju ja see nimi seal meie raamatukogu sees ei meeldi mulle ja tean, et ka paljudele teistele). Raamatukogu tulevikus võikski olla see koht, kus iga pensionär saab tuge või abi, kui tal on vaja mingit arvet internetis maksta või teab mis muud teha. Kogukondlik raamatukogu võiks olla selline koht, kuhu mu laps saab minna vihmavarju, kui ta on bussiga koolist tulnud, oma maja võtmed kaotanud ja mina ise veel kaugemalt kodu poole sõidan. Kogukondlik raamatukogu võiks olla see koht, kuhu tormi või mõne kriisi ajal kogukond koguneb ja infot saab, kuhu ja kuidas edasi. Kogukondlikus raamatukogus võiks olla väga hea internetiühendus ja korralik arvutipark kahe arvutikoha näol näiteks, kuhu (taaskord - kordan ennast) pensionärid saavad minna asju toimetama. Mul näiteks on 85 aastane pensionärist naabrimees, kes palub aeg-ajalt, et ta oma nutitelefonile saaks uuendusi teha, et toob oma telefoni mulle maja lähedale wi-fisse. See on mulle täiesti ok, aga miks peab vanainimene paluma ja tal ei võiks olla mitu päeva nädalas raamatukogu lahti, kus on interneti ühendus ja muud võimalused. Me hirmsasti tõmbame kokku igal pool, aga meie jaoks on just see raamatukogu veel viimane kants, mida ei tohiks koondada või koomale tõmmata - seda tuleks vastu pidi tagasi tuua meile ja anda tagasi talle ta iseseisvus ja tuua juurde lihtsalt rohkem teenuseid. Meil tuleks sinna juurde veel rohkem kasutajaid ja muidu külastajaid.
Üks mõte veel. Kogukondlikus raamatukogus võiksid olla võimalused teed juua ja kohtuda (näiteks pensionäridel). Selleks ei oleks ju tegelikult palju vaja - keedukann ja teepakid. Kui maja on nagunii köetud ja soe, siis miks mitte meelitada inimesi sinna ka lihtsalt aega veetma, koos olema?

Keava raamatukogu peaks kohe saama päeva või paar oma lahtioleku aegasid võimalusel juurde, et tuua inimesi rohkem sinna tagasi. Raamatukogust võiks kohe saada vanemate inimeste päevakeskuse laadne koht muuhulgas ja kui meil on nüüd tulemas keeruline sügis-talv (elektri- ja kütte hinnad laes), siis kui mõnel pensionäril ei olegi võib-olla võimalust iga päev oma tuba täiesti soojaks kütta, siis võiks olla neil see raamatukogu kuhu muu hulgas sooja minna ning kus lisaks raamatutele ja ajakirjadele oleks võimalik ka võibolla tassike teed juua ja oma päevast rääkida.

 

 

 

 

 

 

Kontakt

E-post: kehtna.raamatukogu@kehtna.ee

Telefon: +372 510 5118