Joonistused ettelugemispäeval kuulatud jutust "Kohtumine lastekirjanikuga"
Täna, 1. veebruaril algas tiigriaasta. Selle puhul kutsusime jälle külla Lisanne (Lisanne töötuba), kes õpetas lastele, kuidas kahanevast termoplastist vahva võtmehoidja või lihtsalt meene meistedada. Töötoas osalesid nii Kehtna Põhikooli õpilased kui ka Kehtna KHK noored.
Raamatukogus on võimalik tutvuda Valtu Põhikooli 3. klassi projektidega selgroogsetest loomadest
A. Ellamaa „ Arstile jääb valu”
Lk. 126
„Ma kadestan meie haigla finantsteenistuse daame, kes nii vabalt opereerivad miljonitega ja oskavad protsente, negatiivseid kasumeid ja positiivseid kahjumeid arvutada.”
P.Delville raamat „ Katk ja koolera” põhineb tõsielulistel sündmustel
Aleksandre Yersin (1863 – 1943) avastas katkubakteri ja lõi selle vastu vaktsiini.
Lk. 88
„ Ajal, mil liiguti jalgsi, hobusega, kriuksuvate ratastega härjavankritel ja purjelaevadega, liikus katk edasi aeglasel sammul ja niitis seda, mis teele jäi. Kakskümmend viis miljonit surnut Euroopas neljateistkümnendal sajandil. Toogades arstid kandsid pikka linnunokka meenutavaid valgeid maske, mis olid täis topitud lõhnataimi, et miasme kinni pidada. Transpordivahendid on muutunud kiiremaks ja õudus seda suuremaks. Katk ootas ära aurikud , elektri, raudtee ja soomuslaevad. Suur must õudus ei liigu enam vikatit viibutades ja langevate kõrte vihinal, nüüd saadab seda täiskiirusel viljapõldu lõikava kombaini mürin.“
P.Mošentseva „Kremli haigla saladused“
Lk. 164
„Ei taha teid segada,“ütlesin,“te loete ju „Pravdat.“
„Kes seda loeb?“ naeratas Hruštšov. „Ma ise ainult silmitsen seda. Siin kirjutatakse ju ainult sotsialismist. Üldiselt võttes on see paljas vesi“
Lugemistalgutega on soov suunata inimesed raamatukogudest rohkem laenutama. Talgud kestavad aasta läbi.
Kõik lugema, lugema, lugema!
Kamraadid kiirustage, raamatukogud on avatud.
Kord kvartalis anname teada laenutuste statistika – kui palju laenutusi tegi üks ja teine meie raamatukogu ning Kehtna valla raamatukogud kokku.
Selle kokku numbri edastame ka maakonna keskraamatukogule, kes omakorda edastab selle Eesti Rahvusraamatukogule. Nii selgub üle-eestiline lugemistalgute edetabel. Põnev, põnev, põnev! Millised lugejad me siin Kehtna vallas teistega võrreldes oleme?
Lisaks statistilisele arvulisele näitajale reastame kõik ühiselt ka enim loetud raamatute esikümne.
Aasta lõpuks selguvad viis elaniku kohta enim laenutanud maakonda ja iga raamatukogu usinamad laenutajad, kelle nimed (laenutajate nõusolekul) edastame maakonna keskraamatukogule. Üleriigiliselt loositakse usinamate laenutajate vahel paar suuremat auhinda.
Kõik lugema, lugema, lugema!
Kamraadid kiirustage, raamatukogud on avatud!
Silvi Lukjanov
juhataja
Kehtna Raamatukogu
Talv 2022
"Juba õhtul akna taga
heljus lumi langedes.
Hommikul on õued aga
kõikjal paksult hangedes."
Ralf Parve
Viktoriini küsimused on kogumikust "101 EETI FILMI", "LEMMIKLAULUDE TEKKELOOD", "HURDAST PÄRNANI", "EESTI AJALUGU. Kronoloogia" ja "ÜKSKORD ME VÕIDAME"
Küsimused on kaudselt seotud ka meie kodukandiga või Raplamaaga.
EESTI SUURKUJUD
Küsimus nr. 1
Suurepäraselt kõlavad tema poolt esitatud laulud "Mõtisklus", "Vana meloodia", "Elu armastan sind". Ta on koos oma esimese abikaasaga külastanud ka Saunaküla talusid. Kes on see suurkuju?
Küsimus nr. 2
"Ta oli oma aja humorist, kelles peidus kaks poolt: üks naeratas ja viskas nalja, teine oli ... jah ... teine oli puhas Arno Tali. Kes on see suurkuju, kelle loomingut on ühiselt loetud Valtu raamatukogus?
Küsimus nr. 3
Ta on kirjanik, kes on kirjutanud häid luuletusi ja jutte nii lastele kui ka suurtele. Ta oli Külaülikooli külaliseks Valtu Seltsimajas. Tema tuntum teos lõpeb lausega: "Oli saabunud seitsmes rahukevad." Kes on see kirjanik?
Küsimus nr. 4
Ellen Niit on tuntud oma teravmeelsete riimide ja vaimustavate sõnamängudega, loominguga. 2013. a. valmis tema poeemi "Suur maalritöö" põhjal animafilm. Kes lõi kauni muusika sellele filmile?
Küsimus nr. 5
Hardi Tiidus oli armastatud telenägu ja raadiohääl, ajaloolane, humorist, mälumängur. Talle meeldis mängida klaveril eri riikide hümne. Suurkuju Hardi Tiidus, kelle eluaastad 1917 - 1999, mängis ka Valtu kolhoosiklubis. Millise meie naaberriigi hümni ta keeldus mängimast, endal kelmikas naeratus näol?
Küsimus nr. 6
Katkend kogumikust "Hurdast Pärnani". "Igal rahval peab olema mõni selline kuju, kes ainuüksi oma olemisega lükkaks nagu tumedad pilved päikese eest laiali. Venelastel on Arkadi Raikin ja Juri Nikulin, inglastel Benny Hill ja Rowan Atkinson. Eestlastelgi on selliseid mehi ja naisi." Ja nende seas üks suuremaist oli mitmeis kordi Valtu kolhoosi üritustel esinenud mees. Kes oli see suurkuju?
Küsimus nr. 7
Valter Ojakäär koostas kogumiku "Eesti lemmiklaulude tekkelood"
"Suveöö" tuli esiettekandele 12. Arne Oidi algatatud võistluskontserdil. Tema laulude väärtuses keegi ei kahelnud. 1971. aastaks valmis Oidil viis, mida lauldi Valtu kolhoosi esimesel laulupeol. Sõnad Heldur Karmolt. Mis laul?
Küsimus nr. 8
"Laul Põhjamaast" on tuntuim laul muusikalist "Pipi Pikksukk". Muusika on loonud Ülo Vinter, sõnad aga kirjutas kirjanik ja helilooja, kes seotud Lipa kandiga (eluaastad 1936 - 2017). "Laul Põhjamaast" on justkui hümn maale, kus me elame. Kes on sõnade autor?
Küsimus nr. 9
Järgmised küsimused on kogumikust "101 EESTI FILMI" Raamatu autor Tristan Priimägi on filmikriitik, kes on öelnud: "Film võib olla arvestatav meelelahutus, aga peaks pakkuma veel midagi peale selle."
Priimägi kirjutab: "1969. aasta oli eesti filmiloos tähelepanuväärne aasta. Ta nimetab kaht filmi. Üks neist "Kevade." Milline oli see teine film. mille stsenarist on Märjamaa aukodanik Arvo Valton? "Selle filmi folkloor on imbunud nii sügavale meie eestlaseks olemisse", ütleb Priimägi. Milline film aastast 1969?
Küsimus nr. 10
Kogumikus on nr. 45 all kirjutatud filmist "Tavaline rästik". Selle filmi helilooja on Mikk Sarv ja üks stsenaristidest Vallo Kepp. Mõlemad on meie Valtu üritustel külas käinud. Kes on aga filmimaastikul unikaalne nähtus, üle 50 loodusdoki loonud režissöör ja stsenarist? Valtu Seltsimaja filmiüritust külastas ta 2. detsembril 2011.
Küsimus nr. 11
"101 EESTI FILMI" kirjutab nukufilmist "Keha mälu", mille režissöör, stsenarist ja kunstnik on meie kodukandiga, Saunakülaga otseselt seotud mees. Tema loodud on ka 2020. aastal valminud "Kilpkonn ja jänes". See on hüvastijätt oma emaga. Kes on see filmimees ja õppejõud?
Küsimus nr. 12
Raamatus "101 EESTI FILMI" tutvustab Tristan Priimägi Moonika Siimetsa filmi, milles peaosas näeme Helena Maria Reisnerit. Helena Maria esines Valtu Põhikoolis Kumma küla poolt korraldatud üritusel. Selles koolis oli tema vanavanaema õpetajaks, Kummas elab tema vanaonu Toomas Raud. Milline film?
Küsimus nr. 13
Tristan Priimägi ütleb nr. 101 all tutvustatud filmi kohta järgmiselt: "Meeste omavahelisest vimmast saab varjamatu viha, mis kipub varjutama kõike muud". Film on oluline maamärk Eesti filmikunstis. (Režissöör ja stsenarist Tanel Toom). Keda mängib selles filmis Rapla ja Alu päritolu mees, näitleja ja teatrilavastaja Priit Võigemast?
Küsimus nr. 14
Kirjastuse Tänapäev väljaanne "EESTI AJALUGU. Kronoloogia" ilmus 2021. aastal. Autorite soov oli laiendada Eesti ajaloo alast lugemisvara. Kogumikus on sündmused ajalises järjestuses.
1988. aasta 11. septembril toimus Tallinna lauluväljakul kuulsaim massiüritus "Eestimaa laul". Majandi bussidega sõitsid sündmusele ka Valtu kolhoosi inimesed. Sellel üritusel kõlas esmakordselt Heinz Valgu igihaljaks saanud lause. Milline?
Küsimus nr. 15
Kogumik "AJAKIRJANIKU MÄRKMED"
Lõik raamatust "Ükskord me võidame...""Olgu meelde tuletatud, et Tenno Teets oli siinkandis üldse üks lugupeetavamaid ja legendaarsemaid kolhoosiesimehi... Rahvarinde kongressil Tallinna Linnahallis aplodeeris saal Teesile püsti seistes." Kes on see ajakirjanik, kes pani kokku märkmed taasiseseisvumise algusest pealkirjaga "Tagasituleku raske algus"? P.S. Mees andis 2021. aastal välja kogumiku "Kildudest korjatud".
"Hoiame oma kultuuri ja vaimsust!" Nii kirjutas Krista Aru, Tartu Ülikooli raamatukogu direktor.
Küsimused koostas Helgi Sussi.
Vastused palume saata meilile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või helistades numbrile 53941539, 51909857
Aitäh lahendamast!
Üritused
1. veebruar kell 10.10, 11.05, 12.10 ja 14.15 Kehtna raamatukogus Tiigriaasta alguse puhul töötoad õpilastele, lugejatele, 2€
10. veebruar kell 16 Lelle raamatukogus meisterdame sõbrapäevaks kaarte ja süüteroose, tasuta
11. veebruar kell 17 Keava raamatukogus lauamänguõhtu
22. veebruar kell 16.30 Kehtna raamatukogus kohtumine kirjaniku ja raadiohääle Märt Treieriga, 3 €
14.-18. veebruar Sõbranädala ettevõtmised Ingliste raamatukogus
14. veebruar Valtu raamatukogus pimekohting raamatuga
24. veebruar Lelle raamatukogus Lelle mälumäng, 1€
24. veebruar kell 8 Ingliste raamatukogus jutuvestja Ena Mets teemal „Võidujooks ajaga“ , tasuta
Näitused-väljapanekud
Kehtna raamatukogus- Toomas Lepindi tikutopside kogu ja Made Balbati "Alice imedemaal" raamatuillustratsioonide näitus
Järvakandi raamatukogus- Lumekuulide lummav maailm ja Hundikuu
Kõikides raamatukogudes- Tiia Toomet 75, 185 aastat Aleksander Puškini surmast, Eduard Bornhöhe 160, Juhan Smuul 100, Viktor Hugo 220, Ilmar Trull 65
Kohtumiseni raamatukogudes!
Silvi Lukjanov
juhataja
5098453
Üle-eestiliselt avati raamatukogude aasta 12. jaanuaril enim laenutatud Eesti autorite teose ettelugemisega, milles osalesid ka kõik Kehtna valla raamatukogud.
