Raamatuid näitlejatest

Eesti näitleja ja lavastaja Alfred Mering (1903 - 1988) on oma mälestusteraamatus "Elu lugu. Teatrimälestused" (ilm 1988) kirjutanud Eidaperes toimud etenduse kohta nii:

„Ühel hommikul võttis Eidapere kohalik kooliõpetaja meid lahkelt vastu ja juhatas metsas asuva suure heinaküüni juurde, kus õhtul pidi toimuma meie etendus. Tühja küüni seina ääres oli ainult lauavirn. Hulga aega istusime küüni juures ja pidasime aru, kus õhtul pidi toimuma meie etendus. Siis otsustati – kõik laudu tassima! Kui lauad olid küüni kantud, jäi osa mehi koos don Peedroga lava ehitama, osa siirdus metsast lava ning saali kaunistamiseks noori kaski tooma. Ülejäänud tööjõud jäi küüni põrandat koristama. Koristajaid käsutati päev läbi siia ja sinna.

Õhtul kell 22. Kõik oli etenduseks valmis. Meie poolest võis etendus alata, lava oli sisustatud ning petrooleumilampidega valgustatud. Publikule kombineeritud pinkidele olid numbrid peale kleebitud, ise ootasime kostüümis ja grimmis. Ainult rahvast polnud. Kooliõpetaja trööstis:“ Küll nad tulevad! Ega nad siin Eidaperes enne küüni ei tule, kui pasunakoor mängima hakkab“.Ja kui siis kohalik kohalik puhkpilliorkester küüni ukse ees mitu lugu oli ära mänginud, voolas küün rahvast täis ning etendus võiski alata.“

Etendus toimus Massu küünis umbes 1930.a