Kultuuriministeeriumi poolt välja kuulutatud liikumisaasta 2023 kutsub eestimaalasi rohkem ja regulaarsemalt liikuma, tutvustades aasta vältel erinevaid liikumisharrastuse viise ja pakkudes kõigile jõukohaseid võimalusi liikumiseks üle Eesti. Liikumisaasta eestvedaja on Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, liikuma ärgitavaid tegevusi ja üritusi viiakse ellu koostöös maakondlike spordiliitude, kohalike omavalitsuste, avaliku sektori, mittetulundus- ja erasektori organisatsioonide, spordiürituste korraldajate ning kultuuri- ja haridusasutustega.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste järgi peaksid täiskasvanud tervise hoidmise nimel liikuma vähemalt 150-300 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega või vähemalt 75-150 minutit nädalas tugeva intensiivsusega. Lisaks soovitatakse teha kaks korda nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi ning eelkõige vähendama istudes veedetud aega. Lastele ja noortele soovitab WHO liikuda vähemalt 60 minutit iga päev mõõduka kuni tugeva aktiivsusega. Täiendavalt tuleks teha vähemalt kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning vähem istuda.

Jaanuaris on liikumisaasta fookuses talverõõmude nautimine ja suusatamine. 

Liikumisaasta kohta saab rohkem lugeda siit: https://liikumisaasta.ee/

Luuletus pärineb 1990. aasta ajakirjast "Täheke"

Selgusid Aasta Raamat 2022 võitjad

Parimad raamatud tehti teatavaks seitsmes erinevas kategoorias: parim eesti autori ilukirjanduslik raamat, parim eesti autori teabekirjanduse raamat, parim eesti autori laste-ja noorteraamat, parim tõlgitud ilukirjanduslik raamat, parim tõlgitud teabekirjanduse raamat, parim tõlgitud laste- ja noorteraamat ning Rahva Lemmik.

Parim eesti autori ilukirjanduslik raamat:

Lauri Räpp „Lihtsate asjade tähtsus“ (Kirjastus Rahva Raamat)

Parim tõlgitud ilukirjanduslik raamat:

Kristina Sabaliauskaite „Peetri Keisrinna II“ (Kirjastus Varrak, tõlkija Tiina Kattel)

Parim eesti autori teabekirjanduse raamat:

Jaan Aru „Loovusest ja logelemisest“ (Kirjastus Ajujutud)

Parim tõlgitud teabekirjanduse raamat:

Stanley Tucci „Maitsed minu elus“ (Kirjastus Helios, tõlkija Marianne Ots)

Parim eesti autori laste- või noorteraamat:

Kätlin Kaldmaa „Lydia“ (Kirjastus HUNT, illustraator Jaan Rõõmus)

Parim tõlgitud laste- või noorteraamat:

Anna Gavalda „35 kilo lootust“ (Kirjastus Koolibri, tõlkija Indrek Koff)

Rahva Lemmik:

Lauri Räpp „Lihtsate asjade tähtsus“ (Kirjastus Rahva Raamat)

Aasta Raamatu žüriisse kuulus ligi 100 kirjandus- ja meediategelast üle Eesti, raamatukoguhoidjatest ajakirjanikeni, kultuuriministrist bookstagrammeriteni. Rahva Lemmiku valimisest võttis lisaks osa üle veel üle 2000 lugeja. Kokku said žürii ja lugejad sel aastal valida üle 2000 viimase 12 kuu jooksul ilmunud raamatu seast.